18.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse sai nimeks augustiputš.
Isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee – rühm NLKP Keskkomitee juhtkonda ja Nõukogude Liidu valitsusse kuulunud vandenõulasi – püüdis kõrvaldada Mihhail Gorbatšovi Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale ja ennetada uue liidulepingu sõlmimist. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks erakorralise seisukorra, Moskvasse viidi sisse täiendavad väeüksused, kohalik võim allutati komitee määratud sõjaväekomandantidele, kehtestati massiteabevahendite tsensuur ja osa massiteabevahenditest suleti.
Kuid putšiste tabas ebaõnn, sest Vene NFSV Ülemnõukogu esimeest Boris Jeltsinit ei õnnestunud vahistada ja Moskvas olevate väeüksuste juhataja Gratšov läks Jeltsini poole üle. Ka enamik liiduvabariike ei toetanud riigipöördekatset ja nii saadeti nende vastu sõjavägi. Kõige suuremad väekontingendid saadeti Eesti, Läti ja Leedu vastu. Moskvas aga algas barrikaadide ehitamine ja rahvas koondus Jeltsini kaitseks.
20. augusti hilisõhtul teatas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti Vabariigi taastamisest ja rahvast kutsuti üles kaitsma strateegilisi positsioone, näiteks teletorni. Läti teatas Läti Vabariigi taastamisest 21. augustil. Ka Moskvas oli juba selge, et putš on läbi kukkunud.
21. augustil läksid viimased väeüksused Jeltsini
poole üle ja enamik putšiste loobus üritusest. Mõned neist püüdsid veel asja jätkata, lennates
21. augustil Gorbatšovi juurde, et välja pressida tema toetust, kuid too nimetas neid reeturiteks ja laskis Jeltsini pooldajatel nad arreteerida. Sellega oli riigipöördekatse läbi.
22. augustil naasis
Gorbatšov Moskvasse. Tegelik võim oli selleks ajaks juba Jeltsini kätte läinud. Putš tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.
Allikas: Wikipedia
