Connect with us

Persoon

Armastus Eesti vastu tõi saarele päriseks

Peale 30 aastat, mil Natalja Tsvek perega igal suvel Kesk-Vene­maalt Hiiumaale sõitis, otsustas ta teoks teha unistuse ja päriseks siia jääda.
Natalja on põneva elukäiguga. Ta sündis Saksamaal, elas seal mõned aastad lapseeas ja kolis vanematega keset Vene­maad asuvasse Ivanovosse, sealt Vorkutasse, kus õppis õmblejaks.
19aastaselt kohtas Natalja oma abikaasat Dimitrit, kelle ema oli pärit Hiiumaalt. Kui Dimitri sõjaväkke läks, oli vanematel võimalus tagasi Eestisse tulla, poeg jäi aga esialgu perega Venemaale.
Natalja sõitis esimest korda Hiiumaale 1981. aastal, mil tema esiklaps Olga oli vaid kuuekuune. “Seisime Tallinnas, beebi süles, taksojärjekorra lõpus, kui inimesed meid vaatasid ja ütlesid, et miks te siin seisate, lapsega on teie koht järjekorras esimene,” oli Natalja liigutatud eestlaste mentaliteedist, mis oli hoopis teistsugune kui Venemaal.
Sellest ajast peale võtsid nad perega igal suvel ette pika reisi Hiiumaale. Algselt Natalja kartis siinsetes metsades käia ja üksi olla, aga nüüdseks on ta õppinud seda hoopis armastama. “Mulle väga meeldib üksi metsas käia ja lausa ootan hetki, mil mul see võimalus tekib,” rääkis Natalja.
Eestisse kolis ta perega 2003. aastal. Esmalt elati Narvas, kus Natalja pidas palju erinevaid ameteid, alustades piirivalvurist ja lõpetades müüjana.
2015. aastal kolis ta koos abikaasaga Hiiumaale Metsa­külla tolle vanematekoju. “Narvas kõik ütlesid meile, et kuhu te küll lähete, see on ju täiesti pärapõrgu ja seal on ainult eestlased,” meenutas Natalja. Ta lisas, et talle väga meeldib saarel ja ta pole kordagi oma otsust kahetsenud.
Armus viltimisse
Natalja on terve elu õmmelnud, aga Hiiumaal elades avastas ta enda jaoks ka viltimise. “Nägin pilti vilditud riietest ja sattusin vaimustusse,” märkis ta. Natalja sõnul vaatas ta peale seda kuu aega järjest kõiksugu õpetusvideoid ja tegi endale viltimistehnika põhjalikult selgeks. “Ma võiksin kogu aeg ainult viltida, mul on kõikjal kodus vill.”
Tema viltimisoskus on imeline – Natalja oskab viltida kõike alates sussidest-käpikutest kuni kaunite pintsakuteni. “Mul on niipalju ideid, mida kõike teha võiks,” rääkis Natalja.
Lisaks viltimisele võtab ta vastu ka tellimusi õmblustöödele. Natalja leiab Kärdla turult, kus tal on kaks kioskit AleRi. Seal müüb ta enda tehtud käsitööd ja lisaks asju, mis ta tütar Poolast siia müüki toob.
Võib öelda, et ilmselt pole asja, mida Natalja teha ei oskaks. Peale viltimise ja õmblemise on ta ka osav mooside ja hoidiste valmistaja ning küpsetaja. “Oleks vaid sööjaid, lapsed käivad siin ja söövad, aga minu moose kaasa ei võta, ütlevad, et need on Hiiumaal söömiseks,” nentis ta.
Nataljal on saarel ka kasvuhoone, kus ta ise kõik vajaliku kasvatab.
Keelebarjääris probleemi ei näe
Natalja on väga jutukas ja elava loomuga. Hiiumaal aga on vene keelt kõnelevaid inimesi vähe, aga Natalja ütles, et tema jaoks pole see üldse probleem. “Neid, kellega vene keeles suhelda, ikka leidub, aga teised on kõik mõistvad ja saame end üksteisele selgeks tehtud.” Nataljale öeldakse sageli, et räägi vene keeles, küll me aru saame või siis aidatakse. “Nüüdseks saan juba ise ka pisut aru,” märkis ta.
Vaid korra on talle halvasti öeldud sellepärast, et ta eesti keelt hästi ei oska. “Ma ei osanud ühele naisele eesti keeles vastata ja ta nähvas, et mida ma üldse siia tulin, kui keelt ei oska,” rääkis Natalja.
Metsakülas aga on tal toredad naabrid, kellega suhelda ja kes vajadusel aitavad. Lisaks käib Natalja teisipäevast laupäevani, kui lõpetab töö oma kioskis, ka eesti keelt õppimas.

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...

Persoon

Elu oleks võinud minna nii, et Annekatrin Kaivapalu õpetaks võib-olla tänagi Hiiumaal lastele eesti ja soome keelt nagu ta seda pea kümme aastat ka...