Jälgi meid

UUDISED

Amet lubaks Kivi-Jüri muuseumi viia

Kärdla sissesõidul asuva punamonumendi nn Kivi-Jüri militaarmuuseumi teisaldamise vastu pole muinsuskaitseametil midagi.
Muinsuskaitseamet algatas menetluse, et arvata kultuuri­mälestiste nimekirjast välja 275 sõjahauda.
Ainsana kogu Eesti peale jääks kultuurimälestisena kaitse alla “Hiiumaa kaitselahingute kangelastele 1941” püstitatud monument, mida hiidlased kutsuvad Kivi-­Jüriks.
“Kivi-Jüri on seejärel üle terve Eesti­maa ainukene nõu­kogude okupatsiooniga otseselt seonduv riikliku tähtsusega kultuurimälestis, mis meil kultuurimälestiste registrisse alles jääb,” ütles Hiiumaal käinud muinsuskaitseameti peadirektor Liisa-Ly Pakosta teisipäeval.
“Alles jääb see sellepärast, et praeguse eelnõuga võtame me registrist maha kõik sõjahauad. Kontrollisime rida realt üle need mälestised, mis on ühtlasi ka sõja­haudade registris ja selle Kivi-Jüriga ei ole ükski sõja­haud seotud. See lihtsalt ei ole sõjahaudade nimekirjas.”
Võib teisaldada küll
Pakosta sõnul näeb praegu menetluses olev eelnõu ette sõjahaudadelt topeltkaitse mahavõtmist; ka on sõja­haudade kaitse tegelikult kangem kui muinsuskaitse, viitas Pakosta.
“Nüüd siis tekkib üleeesti­line fenomen, et Kivi-Jüri on ainuke, mis jääb, kui nüüd ei tee keegi ettepanekut see kultuuri­mälestiste nimekirjast maha võtta,” nentis pea­direktor.
Muinsuskaitseseaduse järgi on igaühel õigus teha ette­panekuid, kas mõne asja kaitse alla võtmiseks või kaitse mahavõtmiseks. Antud eelnõusse sai ettepanekuid teha 27. juulini.
Täna, 29. juulil koguneb muinsuskaitsenõukogu, kus eelnõu arutatakse. Eelnõu järgi võtab amet muinsuskaitse topeltpiirangud maha kuuelt Hiiumaa sõjahaualt.
Pakosta ütles, et samas on muinsuskaitseamet olnud juba varasemalt seisu­kohal, et kui keegi soovib nn Kivi-Jüri ära viia näiteks militaarmuuseumi, siis mingit takistust selleks ei tehta, peaasi, et kuju ei lõhutaks. “Kui see läheb muuseumikogusse, siis tekkib sel topeltkaitse juba museaalina ja siis see läheb ikkagi riikliku tähtsusega kultuuripärandi nimekirjast maha,” lisas Pakosta.
Teisaldada või mitte?
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja ütles 22. juulil rahvusringhäälingule, et skulptuuri pole plaanis teisaldada. “Täna on ta ikkagi kohalike jaoks maamärk, ta ei ole monument või millelegi pühendatud koht, kuhu keegi viiks lilli või ülistaks võõrvõimu,” ütles vallavanem.
Eile ütles Tasuja Hiiu Lehele, et saatis muinsus­kaitseametile taotluse, arvata Kivi-Jüri kultuurimälestiste nimekirjast välja.
Kuju teisaldamiseks piisaks vallavalitsuse otsusest, aga vald sellega ei kiirusta. “Täna on kogukonnas arvamused siiski vägagi kahte lehte ja enne kraana tellimist on vaja veel rahulikult dialoogi pidada,” ütles vallavanem. (Samal teemal lk 2).
Keda ülistab?
Skulptuuri alusel on tekst “Hiiumaa kaitselahingute kangelastele 1941”. See oli aasta, mil sakslased Hiiumaa punavägede käest vallutasid ja saarel kadus inimesi, kes hiljem leiti tapetuna.
Just seetõttu on militaar­ajaloo uurija ja Hiiumaa militaarmuuseumi juht Ain Tähiste märksa radikaalsem. Tema sõnul on tegu monumendiga, mis ülistab neid, kes 1941. aastal piinasid ja tapsid bussifirma omaniku Leivalti ja hulga teisi süütuid hiidlasi, kes aeti auku Kärdla lähistel Oomäel. Peale vene vägede lahkumist leitud poolesajast hukatust on nimeliselt teada vaid 13.
Tähiste ütles Hiiu Lehele, et vald kuju teisaldamiseks raha kulutama ei pea, on vaja vaid omaniku, Hiiumaa valla otsust, et see teisaldada.
Tähiste väitis, et on juba olemas ka inimene, kes skulptuuri Tahkunasse Hiiumaa militaarmuuseumi toimetaks ja teeks seda nii-öelda enda kulu ja kirjadega.
Tahab Narva tanki
Tähiste on algatanud katse, tuua Narvast Tahkuna militaarmuuseumi kogusse punamonument, tank T-34. Kolmapäeval ütles Tähiste, et Narva linnavalitsus vastas tema saadetud taotlusele, et nad ei saa anda luba tanki teisaldamiseks, kuna volikogu pole neile sellist korraldust andnud. Tähiste sõnul tegi ta nüüd samasisulise taotluse Narva linnavolikogule.
Narva linnapea Katri Raik ütles kolmapäeval rahvusringhäälingule antud intervjuus, et linnavõimud ei hakka nõukogude vägedele pühendatud tank-monumenti linnast teisaldama. Raik andis mõista, et enamik narvalasi oleks selle vastu ning ta viitas ka peaminister Kaja Kallasele, kes on hoiatanud ühiskonna lõhestamise eest.
Teata punamonumentidest!
Peale seda, kui Venemaa iseseisvat Ukraina riiki ründas ja näiteks Lätis nõukogudeajast pärit punamonumente likvi­deeritakse, on ka Eestis päeva­korrale tõusnud nende kõrvaldamine avalikust ruumist.
Riigikantselei juurde loodud töörühma juht Asko Kivinuk kutsus üles kõiki, kelle maal on mõni okupatsioonivõimu sümboleid kandev mälestus­märk ning soovib selle kõrvaldamist, teatama sellest soovist aadressile monumendid@riigikantselei.ee
Eesti avalikus ruumis on hinnanguliselt 200–400 okupatsioonivõimu sümboleid kandvat mälestusmärki või hauatähist. Nende kohta ei ole olemas üht, täielikku ja ammendavat andmebaasi, riigikantselei on neid kaardistamas.

Veel lugemist: