Ilumetsa esseekonkursi võidutööks valis žürii mitte klassikalise essee, vaid haikuvormis mõtiskluse Susan Začekilt, kes andis oma mõteteletunnetele vabama vormi. “Jääb südamesse / alatisekskestma / kalli meenutuse ilu, / ja unistus, et keegi veel / end sellest pildist leiab / mitukümmend aastat hiljem,” kirjutas Susan ja pealkirjastas oma mõtiskluse “Mälestus suveõhtust Hiiumaal”.
Ettevõtja Andrus Ilumetsa üleskutsel kirjutas juba kuues lend Hiiumaa gümnaasiumi abituriente essee “Minu Hiiumaa kakskümmend aastat hiljem”. 15. juunil olid palutud kõik 32 koolilõpetajat Rannapaargusse, et saada tagasisidet ja tunnustust.
Žürii soovil sai parima essee preemia, 500 eurot Susan Začek. Teise koha preemia, 200 eurot pälvis Grete-Eliise Kubja essee. Kolmanda koha preemia 100 eurot sai Matthias Tammekivi essee.
Võistluse korraldaja Andrus Ilumets ütles, et ajas tulevikku rändamine pole abiturientide jaoks ilmselt igapäevane asi, aga vähemalt seda esseed kirjutades pidid nad seda tegema. Ja see ongi tema eesmärk, et enne lahkumist mõtleksid noored korraks kodusaare tulevikule.
Maailmakodaniku geenid
“Üks etapp teie elus on läbi ja lähete maailma avastama,” ütles Ilumets töödest kokkuvõtteid tehes. “Teie kirjatöödes kajastus, et kõik te soovite minna lendu – see tähendab, sõita saarelt kaugele ära. 20 aasta pärast on teil võimalik neid kirjatükke lugedes meenutada tänast päeva ja oma praegusi unistusi.”
Ilumets märkis, et valdav enamus kirjutajaid näeb, et on pikalt kodusaarelt ära. “Enamik teist andis nii-öelda kõrvalvaataja pilgu Hiiumaale, aga mõni nägi oma tulevikku ka Hiiumaal – teil on kõige tugevamad maailmakodaniku geenid,” võttis Ilumets loetu kokku.
Varasemate aastate esseesid kokku võttes pole ta enda sõnul sellist “lendamist” üle maailma ja sellist vabadust täheldanud. “Maailm iseenesest on seoses viirusega sulgunud, aga teie näete seda vabana,” ütles ta. “Ka olete ennustanud, et maailm pole 20 aasta pärast samasugune.”
Oma lemmiktsitaadina tõi ta välja ühe: “20 aasta möödudes on Hiiumaa koht, kus võib ununeda maailm, aga see on koht, mida maailm ei unusta.”
Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiiu Heldema ütles, et esseevõistlusest oli juttu ja käsitsi kirjutatud esseede esitamise tähtajaks oli 1. märts. Tööd tulid tähtajaks küll, aga arvutifailidena.
“Käsitsi kirjutatud töid ootasin ja ootasin ja kolme viimase töö pärast kannatasid minu närvid küll väga,” tõdes Heldema, et käsitsi kirjutamine oligi sellele lennule vist kõige raskem ülesanne.
Töid hindas žürii koosseisus Jürgen Pärnsalu, Inge Talts, Kaja Antons, Agu Kohari ja Andrus Ilumets.
Turism saarte tulevik
Jürgen Pärnsalu arvates oli päris huvitav lugeda, et Hiiumaa noortel on Hesburger nii hinge peal ja tema arvates näeb enamik neist, et saarte tulevik on turism.
Kaja Antons nentis, et oli väga tore lugeda saareelu peadpööritavatest arengutest kuni väiteni “ei muutu siin mitte midagi”. “Fakt on see, et võimuvõitlus eri piirkondade vahel jätkub, võitjaks ennustatakse nii Kõput, Emmastet kui Helmerseni kivikülvi ja kokkuvõtteks saab kindlasti rikkaks Hiiumaa, kuhu tänased noored 20 aasta pärast naasevad, ” võttis ta loetu humoorikalt kokku.
Žürii otsus oli küllalt üksmeelne – nii esikoha kui ka kolmanda koha töö said kõigilt žüriiliikmetelt sama palju punkte.
Töid hinnates võeti arvesse töö sisu ja mõtet, arvesse ei läinud kirjavead ega käekirja ilu, kuid käsikirjaline essee on olnud konkursi korraldaja nõudmine algusest peale.
Kõik 32 käsitsi kirjutatud kirjatükki on köidetud raamatusse, mida hoitakse tallel koolimajas.
Konkursi auhinnad pani ka seekord välja Andrus Ilumetsa ettevõte OÜ HMPK.