Politsei tööpõllul annavad Hiiumaal tooni joobes isikud, lähisuhtevägivald, rahu rikkumised ja varalise kahjuga liiklusõnnetused. Sellised märksõnad moodustavad Kärdla politseijaoskonna juhi Moonika Raudsepa sõnul väljakutsete esiviisiku. Väljakutseid sai politsei eelmisel aastal 456, mis on 62 võrra rohkem kui aasta varem. Nendest 196 olid aegkriitilised ehk vajalik oli kiireim reageerimine. Raudsepp märkis, et koguni 11% rohkem oli väljakutseid, mis seotud joobes isikutega. Tema sõnul ei ole alust arvata, et Hiiumaal on rohkem purjutama hakatud, vaid tegemist on pigem ühtede ja samade isikutega, kes mingil põhjusel pole avalikus ruumis nii silma hakanud.
Liikluses langes süütegude arv 52 juhtumi võrra. Kiiruseületajate lemmikpaik on Raudsepa sõnul jätkuvalt Heltermaa-Kärdla-Luidja maanteel. Kokku saadi kätte 208 kiiruseületajat, mis on 22 võrra rohkem kui 2023. aastal. Raudsepa sõnul kontrollimiste mahtu suurendatud aga ei ole. Enamlevinud kiiruseületamine jääb vahemikku 21–41 km/h ja selliseid patustajaid oli 121. Kuni 20 km/h ületas kiirust 74 liiklejat ning 13 autojuhti vajutas gaasipedaali nii tugevasti, et spidomeetrinäit ületas lubatud kiirust 41–60 km/h ehk siis näiteks maanteel saavutati kiiruseks 130 km/h ja enam.
Palju ületatakse kiirust?
Vigastatutega ĺiiklusõnnetusi oli eelmisel aastal viis ja viga sai seitse inimest. Hukkunuid ei olnud. Neli õnnetust viiest põhjustasid aga alkoholijoobes juhid. Joobes juhte tuvastati eelmisel aastal Hiiumaa liiklusest 72 korral. Suurem osa neist ikkagi saarel elavad inimesed.
Reeglina istuvad Raudsepa sõnul purjuspäi rooli 25–54 aastased Eesti kodanikest mehed. Naiste osakaal vähenes 12% pealt 11% peale. Kokku pandi puhuma 13 700 autojuhti ja iga 190-s oli joobes. Raudsepa sõnul on aga kasvanud teatamine joobes juhtimise kahtlusest.
Moonika Raudsepp ütles, et kuritegude osas valitseb Hiiumaal huvitav seis, sest juba kolmas aasta järjest läheb kuritegude arv aasta lõpus lukku 90 juhtumi peal. Isikuvastaseid kuritegusid oli eelmisel aastal neist 24, varavastaseid kuritegusid 21, narkokuritegusid 4, liikluskuritegusid 17. Alaealiste poolt pandi eelmisel aastal toime 4 kuritegu. Varavastastest kuritegudest 9 juhtumit on vargused ja 10 kelmused.
Vägivallakuritegude protsent võiks olla kindlasti madalam.
Vargusi on toime pandud kaubandusettevõtetest, eluruumidest ja haruldase juhtumina ärandati eelmisel aastal Hiiumaal ka üks sõiduk, mis üsna pea kätte saadi.
Kelmuse juhtumid on tihti seotud kaupadega, mida on internetist tellitud, aga mis pole kohale jõudnud. Samuti on inimesi õnge püütud libakirjadega, kus kutsutakse pangaandmeid uuendama, kuid tegelikult soovitakse pangakonto tühjaks teha. Kelmused läksid sel aastal inimestele maksma 38 000 eurot.
„Alati on hea meeles pidada, et enda isiklikke andmeid, sealhulgas ka PIN-koode, ei tohi jagada teiste inimestega ning neid kellegi nõudmisel kuhugi sisestada. Kaupade ostmisel ja müümisel tuleb võtta aeg, et kontrollida inimese tausta, kasvõi teda lihtsalt guugeldades. Sõnumite ja kirjade saamisel tuleb kontrollida, et nende saatja on see, kes väidab end olevat ja mitte kiirustada saadetud linkidele vajutamisega. Kahtlaste kõnede saamisel, võid need julgelt lõpetada,“ ütles Raudsepp.
„Vägivallakuritegude protsent võiks olla kindlasti madalam,“ kinnitas Raudsepp, vaatamata sellele, et 2024 langes vägivallakuritegude osakaal kõikidest kuritegudest 26% peale, kui aasta varem oli see 39%. Vägivalla kuritegudest pooled on toime pandud avalikus kohas ja pooled eluruumides. Raudsepa sõnul on tegemist baarikaklustega ja lähisuhtevägivallaga. Kõige sagedamini pannakse Hiiumaal vägivallakuritegusid toime pühapäeva öösel kella ühe ja kahe vahel.
Kes kannatab?
Lähisuhtevägivalla juhtumeid jõudis Hiiumaal politseini eelmisel aastal 33, neist 6 juhtumi puhul alustati kriminaalmenetlus ehk tegemist oli tervisekahjustuse või valu tekitamisega, samuti esines nii jälitamist kui ähvardamist.
Alaealistega seotud oli nendest juhtumitest 24%. Eelmisel aastal oli alaealiste osalusel lähisuhtevägivalla juhtumeid 23%. Kõige rohkem lähisuhtevägivalla juhtumeid registreeriti eelmisel aastal septembris. Raudsepa sõnul näitab see number paraku, et lapsed näevad vanemate vägivallatsemist tihti pealt.
„Kindlasti julgustan inimesi vägivallast, sealhulgas lähisuhtes toime pandud vägivallast, politseid teavitama, et vägivald ei korduks ja kõik osapooled saaksid vajalikku abi,“ lisas Raudsepp.
Mereabi vajati rohkem
2024. aastal vajati merel abi Kärdla politseijaoskonna reageeritaval merepäästepiirkonnas, mis ulatub ka Läänemaale, 45 korral. Nendest 20 võib lahterdada ohuolukorraks ja 25 mereabiteenuseks ehk siis viimase puhul on puudunud oht inimelule. Nendest 45-st 16 oli Hiiu maakonnas ja 29 Lääne maakonnas. Kasv võrreldes 2023. aastaga on olnud 5 väljakutset. Eelmisel aastal uppus meie merealal kaks inimest ja lisaks üks inimene siseveekogul – tiigis.
