Aasta mõjukad: Reili Rand

Reili Rand (25) tuli Hiiu valda juhtima väga noorena ja keerulisel ajal. Vaatamata intriigidele ja võimuvahetustele on ta suutnud sel ametikohal vastu pidada üle aasta.
Ametisse astus ta mullu 16. novembril ja sai juhtida üpris raskes finantsseisus omavalitsuse: üle 200 000 euro eest maksmata arveid ja lubatud 60 protsendi piiri ületanud laenukoormus. Ranna juhtimisel on vald suutnud maksta võlad, hoidnud eelarvepoliitikas konservatiivset joont, minemata seejuures tülli oma töötajatega. Laenukoormuse osakaal loodetakse selle aasta lõpuks saada 52 protsendi peale.
Kolm valda põlgasid aasta algul ära Hiiu valla pakkumise ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Nüüdseks on Hiiu vallal ühinemisleping Käina vallaga allkirjastatud.
Tallinna hiidlaste seltsi juhatuse liige Raivo Teemets ütles pärast kohtumist Hiiu vallavanemaga, et kui vaba­riigi president Kersti Kaljulaid peab oma potentsiaali presidendina veel tõestama, siis Reili Rand vallavanemana on seda nende seltsi liikmete meelest juba teinud.
Reili Rand: Kõik see on olnud meeskonnatöö.
Jah, kuid Sina oled olnud pildil ja vastutust kandnud.
RR: Täitsa ausalt ütlen – väga keeruline aasta on olnud. Igatpidi on olnud raske.
Sellepärast ongi imetlus­väärne, et oled vastu pidanud.
RR: Mul endal oli kaks eesmärki: saavutada töörahu ja saada valla rahaasjad korda. Aasta algul ma isegi ei julgenud mitte midagi rohkemat loota või tahta. Täna, pea­aegu aasta lõppedes ma julgen öelda, et mõlemad on saavutatud.
Jah, eks volikoguga on erimeelsusi ikka – ma arvan, et see jääb lõpuni. Mida lähemal valimised, seda keerulisemaks läheb, aga praegu saab valitsus teha oma tööd ja volikogu teeb oma tööd. Vallavalitsuses, ma julgen öelda, on meil meeskond, ja ka oma asutustega, mis sest, et aasta on olnud raske just raha pärast, oleme üks ja ühtne meeskond. Kui eelarvet tuli kokku tõmmata, oli meil eriarvamusi, ma arvan, et see on väga normaalne elu osa, aga konflikte, ma vähemalt loodan, mitte. Me vallavalitsusega väga palju selgitame, jagame infot, miks on üks või teine valik, põhjendame ja räägime, et protsess ei oleks ühepoolne, vaid dialoog. Dialoog on avatum ja meile julgetakse ka öelda, kui midagi ei sobi. Seda nii vallamajas kui ka laiemalt. Ma ei saa kindlalt väita, aga mulle tundub, et varem oli teisiti.
Minu jaoks olid valla raha­asjad sel aastal kõige olulisemad ja hea meel on, et me lihtsalt ei tule aasta lõpuks nulli, vaid saame ka likviidseid varasid järgmisesse aastasse üle kanda. Täna ma ei oska veel täpset summat öelda, see selgub 31. detsembril. Jah, meie eelarve täitmised võivad kohati olla nii-öelda lõhki, aga meie arved on kõik makstud. Seda ma julgen öelda, ehkki kartsin, et üles jääb tuhat või paar tuhat tasumata arveid, mis sel juhul oleksime maksnud kohe aasta alguses.
Mis puutub ühinemisläbirääkimisi, siis pean oluliseks, et meil Käina vallaga on olnud hea koostöö, et Käina vald on uskunud meisse, vaatamata sellele, et Hiiu valla maine oli aasta algul, ma ütleks, et täitsa porisse tallatud. Ma loodan, et kui öelda, ma olen Hiiu vallast, ei tuleks selle pärast tunda ebamugavust või piinlikkust. Minu arust on meie maine paremaks läinud. Seda, kas juba on hästi, peavad inimesed ütlema, aga Käina valla samm tulla tol hetkel ja olla valmis meiega ühinemise üle läbi rääkima, on tunnustus Hiiu valla käekäigule. Ma vähemalt loodan seda. Käina vallaga on meil praegu kõige rohkem arusaamist, kuidas võiks edasi minna. On ühtset nägemist ja mõistmist, et me tõesti võiksimegi koos olla tugevad.
Mida Emmaste valla tüdrukuna arvad sellest, et Sinu koduvald ei taha Hiiumaa vallaga ühineda?
RR: Kurb on eelkõige. Ma olen täitsa nõus, et Emmaste on väga tubli vald. Ma ütleks, et Hiiumaa vallad saavad kõik hästi hakkama, aga ma näen ka, et on asju, mida Emmaste vald võiks oma tugevustest anda ühisele vallale ja teistpidi ka näiteks Hiiu vald võiks anda Emmaste inimestele. Sellepärast on mul just kahju, et me ei ole isegi läbi rääkinud. Minu jaoks on see kõige kurvem, et on olnud lihtsalt põhimõtteline “ei”.
Kui oleks läbirääkimiste järel tekkinud see tunne, et pole vaja liituda, siis see oleks olnud mõistetav?
RR: Just, siis ma mõistaksin paremini. Ma olen viimasel ajal selle koha peal olles mõelnud, et enne Hiiumaal elades oli hästi oluline, et ma olen Emmaste elanik. Nüüd ma olen aru saanud, et ma olen Hiiumaa usku – tegelikult ei saa me üheski kandis hakkama ilma selle tervikuta. Emmaste inimene peab ikka käima Kärdlas, vahel ka Kõpu otsas ja Suuremõisas, ja teiste kantide inimesed vastupidi, Emmastes. Tahaksin, et me oskaks rohkem märgata seda ühtset tervikut, et me ei jääks kinni oma asja. Emmaste on olnud väga tubli, samamoodi Käina ja Pühalepa, samamoodi Hiiu vald – meil on kõigil oma tugevused. Paneks need tugevused kokku ja kompenseeriks nii ka üksteise nõrkusi! Koos.
Mis oli Hiiumaa aasta tegu?
RR: No ikka uus parvlaev Leiger. Kaua ootasime, raske oli, keeruline oli, aga see, et laev nüüd kohale jõudis – ma arvan, et see on uus ajastu igas mõttes ning see peaks andma uue tõuke nii meie ettevõtjatele kui kohalikule elule laiemalt. Tuli nagu jõulukink!
Kellele annaksid aasta hiidlase tiitli? Võiks olla üks naine ja üks mees.
RR: Väga keeruline… Mulle väga meeldib, kui Andrus Roosa aasta hiidlase tiitli saab. Kui Aivar Viidik hiiu keele ja meele projekti käima pani, et Andrus selle naljaraamatu koostamise ette võttis. Tegelikult hiidlasi ikkagi seob hea huumorimeel ja selles mõttes on see väga oluline ettevõtmine. Kuigi Jüri Ratase puhul on seda seost veel vähe välja toodud, siis tegelikult mina arvan küll, et kõik hiidlased on sellest võitnud, et peaminister on Hiiumaaga seotud. Ja Marina Kaljuranna presidendikampaania oli väga selgelt ka Hiiumaa turundusprojekt. Need episoodid on Hiiumaa elu selgelt mõjutanud ja mainet kujundanud.