PÄÄSTEAMET Alanud on maastikupõlengute hooaeg ning kulupõlengud muutunud pea igapäevaseks. Seepärast alustasid päästjad kontrollreide, et vähendada maastikutulekahjude arvu.
Sel kevadel on Lääne regiooni maakondade päästjad reageerinud maastikutulekahjudele juba ligi 70 korral.
Hiiu-Läänemaa piirkonna juhataja Hannes Aasma sõnul ei ole Hiiumaal niiskete ja vihmaste ilmade tõttu veel kulupõlenguid väga palju olnud. Sellest hoolimata on päästjad käinud kolmel korral lõkkepatrullis ning tuvastanud ka rikkumisi. Kui ilmad kuivemaks muutuvad, tihendavad päästjad ka reide. Kõik reeglite vastaselt tehtud ja ohtu kujutavad lõkked paluvad päästjad kustutada või teevad seda ise.
“Reidide käigus on päästjad avastanud nii ohtlikke, järelevalveta jäetud kui ka keskkonnaohtlikke jäätmeid sisaldavaid lõkkeid,” rääkis Aasma. “Peamisteks probleemideks on lõkke tegemiseks ette valmistamata pinnas ehk lõkke ümbrus on heinane ja põlevmaterjalist puhastamata. Lõkke juures puuduvad esmased tulekustutusvahendid ning lisaks jäetakse lõke ka
järelevalveta. Seda aga kindlasti teha ei tohi – kulu, mis lõkke ümber on, võib imekiiresti süttida ja põlema võib minna kas enda või naabrimehe maja,” nentis Aasma. “Lõkke tegemisel tuleb kindlasti jälgida tuule tugevust ja suunda. Ei ole mõistlik teha lõket, kui selle suits ja sädemed hoonetele kanduvad. Samuti on probleemiks olmeprügi põletamine. “Sellistel juhtudel kustutame lõkke ja edastame info keskkonnaametile,” selgitas Aasma.
Kasu asemel suur kahju
Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Tarmo Volteini sõnul ei mõtle inimesed tihtilugu sellele, et tuletegemise ohutusreegleid eirates võib tule tegemine päädida hoopis suurema kahju kui kasuga. “Kui kevad on väga kuiv, toob see kaasa palju ohtlikke olukordi, kus põlema võivad minna eluhoonedki. Loomulikult on nädalavahetus koos sooja ja päikeselise ilmaga mõistlik veeta õues koduseid aiatöid tehes või grillides. Küll aga palume inimestel olla väga ettevaatlikud lõkete tegemisel, sest kuiv pinnas ja tugev tuul võivad kaasa tuua tuleõnnetuse,” ütles Voltein.
9. aprillil alustati Lääne päästekeskuse haldusalas kontrollreididega, et vähendada kevadisel perioodil ja kuival suvel maastikutulekahjude arvu. “Päästemeeskonnad selgitavad ohtlikku lõket märgates inimestele ohutusnõudeid ning vajadusel likvideerivad ohtu kujutava lõkke,” selgitas Voltein. Seni on tehtud 56 patrullkäiku, mille käigus avastatud
14 rikkumist. Põhilisteks rikkumisteks on olnud piiritlemata lõkked, kustutusvahendite ja järelevalve puudumine. Lisaks tuvastati ühel korral ka keskkonnaohtlike jäätmete põletamine.
“Kulupõlengud saavad enamasti alguse inimesest. Nii saamegi rääkida tahtlikust süütamisest, hooletust käitumisest, teadmatusest,” nentis Voltein. Pole harvad juhud, kus kulupõleng algab maha visatud suitsukonist, tikust või põllule visatud klaaspudelist.
Kulupõletamine ja süütamine on keelatud, ohtlik ja karistatav tegevus. Kulupõlengutes on igal aastal hukkunud inimesi ning tules hävinud mitmeid kodusid, hoiatab amet. Lisaks tule leviku ohule metsa või hoonetele, hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud linnud.
