Yle/Outi Kuitunen Praegu on asi siiski uuringute ja katsetamise faasis. Lisaks põhjanaabritele viiakse uuringuid läbi ka Austraalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Suurbritannias, kuid Soome on esimene, kus koerad koroona tuvastamiseks päriselt tööle on pandud, kirjutas Postimees.
Eesti terviseameti meediasuhete spetsialist Merilin Vernik kinnitas uudise õigsust ning ütles, et kui katsed koertega on edukad, ei välista nad, et meetodit hakatakse kasutama ka Eestis.
Koroonatest koertega näeb välja nii: inimene võtab marlilapiga oma kaelalt lõhnaproovi, see asetatakse metallist topsi ja viiakse koerale. Koer ja inimene omavahel kokku ei puutu. Kui koer tunneb koroona lõhna, annab ta sellest märku, kas haukudes, käpaga vehkides või lamama vajudes. Seejärel annab inimene ka tavapärase PCR-testi*, et tulemust kontrollida. Uuringus osalemine on vabatahtlik.
Üllatavalt lihtne
Seni on katsed Helsingi ülikooli veterinaariateaduskonnas olnud väga edukad ning loomad tuvastanud viiruse olemasolu peaaegu veatult. Näiteks katsetes, kus koertele pandi ette neli lõhnaproovi, millest ainult üks oli koroonaviirusega, tundsid nad selle eranditult alati ära.
Prantsusmaal läbiviidud uuringus, milles osales kaheksa koera, suutsid neli koera tuvastada koroonaviiruse 100 protsendil juhtudest ja teised neli 80–90 protsendil juhtudest.
Koerad vajavad viiruse tuvastamiseks oluliselt väiksemat proovi kui praegu kasutatavad testid. Tavalises PCR-testis peab koroona tuvastamiseks olema 18 000 000
molekuli, koerale piisab kümnest kuni sajast molekulist. Seetõttu suudavad nad koroona tuvastada ka juba mitu päeva enne sümptomite ilmnemist.
Viiruse äratundmiseks kulub koeral kümme sekundit ning kogu protsess alates marlilapiga kaela hõõrumisest võtab vähem kui minuti.
Praegu pole täpselt teada, mille järgi loomad Covid-19 ära tunnevad, kas viiruse ja selle tekitatud antikehade lõhna või põletiku tagajärjel tekkinud ainevahetusproduktide järgi. Ka on selgusetu, miks tuvastavad koerad koroonaviiruse olemasolu ka inimestel, kes on juba ammu tervenenud. Kas koroonaviirusel on olemas mingi krooniline vorm?
Koerad meditsiinis
Koeri on meditsiinis ka varem kasutatud, näiteks teatud kasvajate või diabeedi avastamiseks, kuid Helsingi ülikooli teadlased eesotsas Anna Hielm-Björkmaniga on üllatunud, kui lihtne on loomade jaoks ära tunda koroonaviirust. Peaaegu kõik uuringus osalenud koerad on ka varem lõhnade tuvastamisega meditsiinis tegelenud ja see, kui kiiresti nad Covid-19
viirust ära tundma õpivad, sõltub nende taustast. Ühel varsti Helsingi lennujaamas tööle hakkavatest koertest, kaheksaaastasel hurda moodi Kössil, kulus selleks vaid seitse minutit. Koertel endil puuduvad haigusesse nakatumiseks vajalikud retseptorid, seega ei saa nad ise haigeks jääda ega viirust edasi kanda ei teistele loomadele ega inimestele.
Kogu uuringu- ja katseprotsess on olnud laboriuuringutest tunduvalt odavam ning läinud maksma 300 000 eurot. Töö jaoks on kavas välja treenida 16 koera, ühes vahetuses hakkab tööle korraga neli. Enne seda on aga veel vaja ära oodata seadusemuudatus, mis sellist testimist lubaks.
* PCR-test – polymerase chain reaction testing.
