See aasta tuli täitsa teisiti: Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aasta algas, tööd alustas uus Hiiumaa vald ja ajalooks sai Hiiu maavalitsus.
Sada on natuke nagu sulgudes, sest vahepeal oli 50 aastat okupatsiooni. Aga tühja sest, see on minevik ja 100. juubeliaastal võiksime presidendi üleskutse eeskujul tõepoolest rohkem vaadata tulevikku. Unustamata seejuures muidugi minevikku.
Ka uus Hiiumaa vald on natuke nagu sulgudes, sest osavallad Emmastes, Kärdlas, Käinas, Kõrgessaares, Pühalepas asendavad seniseid valdu. Jääme ootama, et osavallad end nüüd tõestaksid.
Ja maavalitsus küll kadus, aga talitus jäi. Huvitav, miks kõigi 14 Eesti maakondliku talituse juhiks valiti mehed? Kas targad ja tublid naised ei kandideerinud? Kandideerisid küll, kasvõi meie maasekretär Piret Sedrik. Miks siiski naised valituks ei osutunud, sellele küsimusele otsime veel vastust, aga head põhjendust seal olla ei saa.
Aastavahetuse pidu pealinnas oli uhke, presidendi kõne julgustav ja ettevaatav. Ta märkas ja märkis positiivseid arenguid Eesti ühiskonnas, tuues näiteks isetekkelise noorte tantsupeo Vabaduse väljakul, aga ka heategevuskampaaniad, kus mõne hädasolija aitamiseks kogutakse hetkega sadu tuhandeid eurosid.
President tänas ka neid, kes aidanud elu pahupoolt valguse kätte tirida, et järgmistel ohvritel ei oleks seina ees, kui neil on vaja ühiskonna tuge.
Tõepoolest, meie ühiskonnal on vaja ikka veel kasvada, et hukka mõista vägivallatsejaid, mitte otsida ohvri süüd. Hea teada, et meie Hiiumaa politsei on juba aastaid, ilma mingisuguse ekstra algatuseta, viinud kodust ära vägivallatseja, mitte ohvri.
Jääb nõustuda ka Äripäeva ajakirjaniku Kadri Põlendikuga, kes leiab, et hümni mängimata jätmine aastavahetusel on meie probleemidest väikseim. Märgata tuleks hoopis inimesi, sh lapsi, kes elavad alla vaesuspiiri ja meie kodudes lokkavat vägivalda.
See, kuidas meie arvamusliidrid hümni teemat ära kasutavad kõige õigema eestlasena pildile pääsemiseks, on tegelikult masendav.
Ja ei juhtunud meie hümniga ka midagi halba, et see sel, erilisel aastavahetusel meie taasiseseisvumisaegse “hümniga” asendati.
Seda enam, et Vikipeedia andmetel on hümni mängimise ja laulmise tava uusaastaööl pärit hoopis nõukogudeajast.
5. jaanuar 2018
