Hergo Tasuja Esmaspäeval sõlmisid SA Hiiumaa Haigla ja Regionaalhaigla asutatud SA Hiiu Maakonnahaigla ühinemislepingu, mille tulemusena moodustub uus sihtasutus nimega SA Hiiumaa Haigla. Notari juures allkirjastasid ühinemislepingu sihtasutuste juhid Riina Tamm ja Aivi Karu.
Kohalolijaile tutvustati ka uue sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liiget, kelleks on senine juhatuse liige Riina Tamm. Hiiu vallavanem Reili Rand on ainus hiidlaste esindaja nõukogus.
Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu, kes nüüdsest on ka Hiiumaa haigla nõukogu esimees, teatas töötajatele, et kõik töölepingud lähevad uuele sihtasutusele üle. Ta tänas lahkuva nõukogu liikmeid ja haiglajuhti Riina Tamme. Kui töötajad lahkuma asutasid, tõusis püsti naistearst dr Tivodar Lakatoš ja esitas oma mure.
Naistearsti mure
Doktor ütles, et hakkab jõudma pensioniikka ning tal on jäänud töötada kaks aastat ja üheksa kuud. Ta avaldas lootust, et vähemalt selle aja jooksul sünnitusabi andmine Kärdla haiglas jätkub.
“See on teenus, millele tuleb kõvasti peale maksta ja tuleb leida väga palju kompromisse, et seda organiseerida,” ütles ta.
Lakatoš, kes haiglale tuli appi aasta tagasi olukorras, kus saarelt oli günekoloog lahkunud, ütles, et tema kartused hajusid ja kinnitas, et siin haiglas võib sünnitusabi osutada küll.
Agris Peedu ütles, et sünnitusabi teema on aktiivselt laual – hiljuti käidi konsulteerimas Lääne-Tallinna Keskhaigla ehk Pelgulinna sünnitusmaja inimestega, kuna Regionaalhaigla ise sünnitusabi ei osuta.
“Uurisime, kas see on võimalik, kas see on mõistlik, kas on põhjendatud, saatsime kirjad ämmaemandate ühingule ja vaatame ka nende tagasisidet. Pelgulinna sünnitusmaja juht ütles, et küsimus ei ole ainult selles, kas meil on olemas vastava eriala arst, vaid kas meil on ka vajalik meditsiinitehnika,” rääkis Peedu.
Nõukogu arutab sünnitusabi teemat septembris ja Peedu lubas, et siis on muude argumentide kõrval laual ka kogukonna ootus ja vajadused.
Kõige tähtsam
Riina Tamm kinnitas, et kõige tähtsam on see, et haigla alles jääb ja jätkab üldhaiglana.
“Ma väga loodan, et kõik läheb nüüd paremaks,” ütles Tamm. Ta selgitas, et kui eelmisele nõukogule tuli otsast peale selgitada, kuidas kõik toimib, siis nüüd on haigla jätkusuutlikkuse analüüs valmis ja nõukogus mitu liiget, kes olid ka eelmises koosseisus.
Ta kiitis oma meeskonda, mis koosneb väga pika töökogemusega kolleegidest. “Ma väga loodan, et me kõik jätkame, et me saame kõik hästi hakkama ja ma väga tänan oma kolleege, et nad on mind välja kannatanud, sest ega kõik otsused, mis on tulnud teha, pole olnud lihtsad,” nentis 70 töötajaga kollektiivi juht, kes viimastel aastatel, peale Gennadi Aaviku lahkumist, on juhivastutust üksi kandnud.
Ühinemise järel hakkab eriarstiabi ja sellega kaasnevate teenuste korraldamise eest Hiiumaal vastutama Regionaalhaigla, mis peab tagama kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse Hiiumaal ja Hiiumaa haigla majandusliku jätkusuutlikkuse.
800 000eurone süst
Esmalt lisab Regionaalhaigla uue sihtasutuse sihtkapitali 800 000 eurot, millega tasutakse haigla laenuvõlad, uuendatakse ligipääsu erakorralise meditsiini osakonnale ning soetatakse uus röntgeniaparaat.
Kindlasti on vaja välja töötada Hiiumaa eristatust ja erandlikkust arvestav rahastusskeem ja koostöö sotsiaalministeeriumiga selles osas juba käib. Nõukogu esimees rääkis, kuidas sai positiivse üllatuse osaliseks kui läks sotsiaalministeeriumi rääkima Hiiumaa haigla rahastusest: “Me ei jõudnud veel suudki avada kui juba öeldi, et palun tehke see analüüs – sealtpoolt juba nähakse, et meil on vaja erinevat rahastusmudelit.”
Ta nentis, et sellise elanike arvu puhul ja haigekassa praeguse rahastusmudeliga pole kunagi võimalik haigla eelarvet plussi saada.
