Laialehiste metsade poolest on Hiiumaa Eesti vaesemaid maanurki. Aga justkui vastukaaluks leidub siin vägagi tähelepanuväärseid põlispuid.
Näiteks Kiduspes kasvab kohe tee serval uhke jalakas, kes rinnasümbermõõdu järgi (mõne aasta eest 458 cm) on Eesti jalakate seas suisa kolmandal kohal. Puul on ka kõrgust üsna soliidselt: paarkümmend meetrit.
Hiiumaal leidub ka Eesti üks rekordkünnapuu. Nimelt Hellamaal Leenurga talu maal. Oma samblaste pahkade ja oksaharudega näeb ta lausa lummav välja. Maapinna lähedalt on ta ümbermõõduks saadud 812 cm – ses mõttes Eesti üldse kõige jämedam künnapuu!
Tänavu ühel maipäeval viidi mind aga lähemalt vaatama Hirmuste jalakat. Ta laiutab Pihlaka talu hoovis, kust leiab ka vägevaid iidseid saarepuid ja teisegi üsna kopsaka jalaka. Too maja tagune hiid on aga klass omaette. 16 m kõrge laiuva võraga põlispuu, kes maapinna lähedase ümbermõõdu (780 cm) poolest on Eesti kõige jämedam jalakas. Puu lahkneb üsna madalalt kaheks tüsedaks tüveharuks. Neist üks on ligi rinnakõrguselt sama kopsakas kui Eesti jämeduselt viiendal kohal oleva jalaka tüvi (427 cm).
Tüvedel jääb silma hulga pisipahkasid, põhjapoolsemat haru katab iselaadne vesilokiline korp. Mõlemal harul on kuivanud oksatüükaid, suur auk haigutab põhjapoolses tüves – siit on kunagi suur oks ära murdunud. Kuid see jalakas elab ikka visalt, taas, nagu igal kevadel, täitus nüüdki võra väikestest õisikukeradest. Kümnejalase läbimõõduga tüve all õilmitsesid siniliiliad ja väikesed kuldtähed.
Huvitav, kui vana see puu olla võiks?
