Aega tagasi võttes saame Ilmari sünniaastaks 1927, sünnikohaks Jausa küla Lussu talu, kus 3. juunil valjuhäälselt teatab oma sünnist kuues perepoeg.
Sünnikodu kasvatab sirguvas lapses ausust ja töökust, kohusetunnet ja vastutust, sest loom vajab hoolt, põld harimist enne vilja külvamist. Noor Eesti Vabariik ja perepoeg sirguvad koos. Jausa on Hiiumaa suurim lasterikas küla ja siin on oma kool – lapsesõbralik, kodu lähedal, armas. Ilmarile meeldib askeldada endast nooremate lastega, seepärast jätkab ta õpinguid Haapsalu pedagoogilises koolis. Seda kooli iseloomustab vaimsus ja töökus, parim, mida üks kool saab anda oma õpilastele. Ta lõpetab kooli cum laude.
1950. aastal saab tast Riisipere lastekodu õpetaja-kasvataja. Viis aastat sõjast, lastekodud on täis orbe, kes kõik vajavad ema-isa hoolt. Hoole ja armastuse ja turvatunde annavad kasvatajad-õpetajad, kes peavad suutma ja suudavad leevendada laste hingetraumasid ja -haavu. Ilmar on oodatud ja armastatud kasvataja ja õpetaja.
Emmaste kooli saabub Ilmar 1954, alustab tööd eesti keele õpetajana. 1958–1970 on ta sama kooli direktor. Jällegi oodatud, austatud ja armastatud nii õpetaja kui direktorina. Aktiivne osaleja Emmaste rahvamaja töös. Järgnevad tööaastad Kärdla keskkoolis eesti keele õpetajana ja õppealajuhatajana. Pensionikell kukub ja Ilmar jätab kooliga hüvasti, aga mitte tööga. Ta töötab Kärdla trükikojas meistrina palju aastaid.
Aastal 2016 seavad Ilmari endised õpilased ta Marie Breveri nimelise hariduspreemia kandidaadiks. Võidab Ilmar tänu oma õpilaste agarale toetusele.
Ilmar, Sind õnnitlevad sünnipäeval endised kolleegid Emmaste koolist!
Kolleegide mõtted panid kirja Leida Kraavik ja Sende Lipu