Keskkonnainspektsioon kontrollis koos politseiga eelmisel nädalal Kesk- ja Lääne-Eestis tegutsevaid metalli kokkuostjaid ning tuvastas mitmes kokkuostukohas seaduserikkumisi. Alustati seitse väärteomenetlust: Läänemaal kolm, Raplamaal kaks ning Hiiu- ja Pärnumaal kummaski üks. Saare- ja Järvamaal menetlusi ei järgnenud, olid mõned väiksemad rikkumised, mille osas piirduti suuliste märkustega.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et Hiiumaal kontrolliti kolme metalli kokkuostukohta. Kahes olid asjad korras, aga ühes tuvastati rikkumine: ettevõte oli vastu võtnud vasest elektrikaablit isikutelt, kellelt seda ei oleks tohtinud vastu võtta. “Suurem osa kaablist on põletamisjälgedega, mis samuti viitab selle ebaseaduslikule päritolule, st keegi on metalli saamise eesmärgil kaablilt isolatsioonikihi eemaldanud,” selgitas Tuul.
Ebaseaduslikult kokku ostetud kaabel, mida on u 300 kg jäeti ettevõttesse menetluse ajaks vastutavale hoiule.
Jäätmeseaduse kohaselt on elektrijuhtmeid ja kaablit lubatud jäätmetena kokku osta vaid tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
“Mis puudutab eraisikutelt kokkuostupiiranguga metalli vastuvõtmist, siis vastu tohib neid võtta. Näiteks on inimesel vanast ajast kaevukaas või kaablijupp, millest ta tahab lahti saada, kuid sel juhul peab vastuvõtmine olema tasuta,” lisas Tuul.
Need piirangud on seatud metallivarguste ärahoidmiseks, et vältida kaevukaante, elektrikaablite jmt vargust, mis toovad kommunikatsioonide valdajatele suurt majanduslikku kahju ning seavad ohtu ka inimeste tervise ja elu.
Kuna menetlust alles alustati ja otsust veel ei ole tehtud, siis rikkumise toime pannud ettevõtte nime amet ei avalikustanud.
Kokku kontrolliti kuues maakonnas 19 metalli kokkuostupunkti ja asitõenditena võeti arvele üle 4 tonni alumiinium- ja vaskkaablit, 18 elektrimootorit ja 59 akut.
Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna peainspektori Tarmo Tehva sõnul on lisaks piiranguga metallijäätmete kokkuostule endiselt probleemiks valede jäätmekoodide kasutamine. Näiteks võetakse alumiinium- või vaskkaablit vastu tavalise alumiiniumi- või vasejäätmena, ehkki neil on erinevad jäätmekoodid.
“Väidet, et metalli kokkuostu nõuetega ei olda kursis, ei saa tõsiselt võtta, sest nendest on piisavalt palju juttu olnud,” lisas Tehva.
Jäätmeseaduse kohaselt saab ebaseadusliku metalli kokkuostu eest määrata füüsilisele isikule trahvi kuni
300 trahviühikut ehk 1200 eurot ning juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.
Eelmisel nädalal kiideti valitsuses heaks ka seadusemuudatus, mis lubab Keskkonnainspektsiooni inspektoritel teha metalli kokkuostukohtades kontrollmüüke ilma ametivormi kandmata. Seega on inspektoritel edaspidi täiendav võimalus kontrollida, kas metalliärid peavad seatud nõuetest ja piirangutest kinni või mitte.
