Hiiumaa vallas majandusküsimustega tegelev abivallavanem Üllar Laid rääkis, et energiatarbimine Hiiumaal on aasta-aastalt vähenenud. „Keskmiselt on see 46–47 GWh aastas. Küllap on üks põhjuseid erinevate seadmete muutumine efektiivsemaks, elektritarbimise jälgimine, aga ka see, et suuri energiamahukaid tootmisi saarel keegi arendada ei plaani ja olemasolevaid suurtarbijaid jääb pigem vähemaks,“ selgitas ta.
Energia- ja kliimakava rakendamiseks raha pole
Laid hindas energeetika arendamisel oluliseks dokumendiks mitu aastat tagasi volikogus kinnitatud „Hiiumaa energia- ja kliimakava 2030“, mis keskendub kliimamõjude leevendamisele ning toob välja vajaduse ja tegevused kliimamuutustega kohanemiseks. Kava võtab kokku erinevate valdkondade tegevused: energiajuhtimine, hoonete haldus, energiatarbimine, elamumajandus, transport, soojuse tootmine ja jaotamine, taastuvenergia tootmine.
Üllar Laid | Erakogu
Paraku on selle kava plaanide elluviimisel valla ees üks oluline takistus – raha, õigemini selle puudumine. Vallaeelarve võimalused siin suuri ja muutusi toovaid investeeringuid teha ei võimalda. Loodetakse, et kliimaministeeriumi juurde tuleb omavalitsusele meede, kust saaks toetust taotleda, aga millal see võiks juhtuda, ei ole praegu selge.
Kaabel tuleb kindlasti, meretuulepark võibolla
Hiiumaa varustuskindlus peaks paranema uue elektrikaabli valmimisega Saaremaa ja Hiiumaa vahel juba paari aasta jooksul. Oma plaanidest on regulaarselt valda informeerinud ka meretuuleparki kavandav Enefit Green. „Millal see park tööle hakkab ja kas Hiiumaa sellest mingit kasu saab, on raske öelda. Enefit Green on igal juhul kinnitanud, et aastaid tagasi veel AS Nelja Energia ajal Hiiu vallaga sõlmitud koostöölepe on kehtiv,“ lausus Üllar Laid. Tänaseks on Enefit Green ja AS Nelja Energia ühinenud.
Energeetika leiab teemana käsitlemist ka praegu menetluses olevas valla üldplaneeringus, millega abivallavanem soovitab nii inimestel kui ettevõtetel end kurssi viia ja omi ettepanekuid teha. Üldplaneering paneb paljudel elualadel paika raamid aastakümneteks ja praegu on neid protsesse võimalik mõjutada.
Dagöplast ootab võrgult stabiilsust
Käinas tegutsev plastivabrik Dagöplast tarbib aastas 5,6–5,8 gigavatt-tundi elektrienergiat ja see number on olnud viimastel aastatel suhteliselt stabiilne. Ettevõtte juht Kulvo Pendra ütles, et roheelektrit tarbib ettevõte 100%liselt juba aastast 2019. Hetkel kehtiv leping on kasulik nii keskkonnale kui rahakotile. Natuke toodetakse oma päikesepargis, rõhku pannakse energiasäästuprojektidele.
Kulvo Pendra | Erakogu
„Viimasel ajal on elektrikatkestused jälle probleemiks,“ märkis ettevõtte juht murelikult. Ka väiksemad „lohud“ võrgupinges põhjustavad Dagöplasti kõrgtehnoloogilisi seadmeid kasutavas tootmises seisakuid. Liinide uuesti käivitamine võtab aega ja tekitab jäädet.
Mõned aastad tagasi investeeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel 130 000 eurot stabilisaatorisse, mis pidi tehases võrgupinge „lohud“ ära „sildama“. „Kahjuks ei tööta see seade nii nagu ootasime ja hetkel tegeleme seadme täiustamisega,“ rääkis Pendra.
Elektri tarbimine kipub kasvama
Hiiumaa ühe suurema ettevõtte juht ootabki elektrivarustuses stabiilsust ilma katkestuste ja lohkudeta. Pikemas plaanis ka piisavat varustatust, et kõik elektrifitseerimise projektid saaksid toimida, samuti võrgu võimekust kohapeal toodetava päikeseelektriga toime tulla. „Elektri tarbimine järjest kasvab, elektrijalgrattad juba on, üha enam lisandub elektriautosid, aga ka küte/jahutus tarbivad üha enam voolu. Tulevik toob ka elektrit vajavad hübriidpraamid ja -bussid,“ arutles Pendra.
Tema hinnangul on kindlasti perspektiivi kohalikel energiaühistutel, kus omavahel teeksid koostööd eriilmelise tootmise ja tarbimise profiiliga ühistuliikmed. „Kui kohalik tootmine põhineb ainult päikesel, siis see on piirang. Kui lisandub tuul ja koostootmisjaam (soojus ja elekter), siis muutub tootmisportfell mitmekesisemaks. Tasub lisada mingis mahus akusid ja ka soojavee mahuteid energia salvestamiseks. Elektriga on nagu iga muu kauba/teenusega, kui sa ei tooda ise, siis sa impordid. Iga piirkond peab jälgima, et eksport ja import oleks tasakaalus,“ selgitas tootmisettevõtte juht majanduse põhitõdesid, mis kehtivad ka energeetikas.
Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
Ühine elektritootmine tagab autonoomsuse
Hiiumaa inimesigi kaasanud Energiaühistul on sadakond füüsilisest isikust liiget. Selle koosluse juht Joosep Veerme ütleb, et kogukonnaenergeetikasse võib iga inimene panustada nii aja kui rahaga. Kärdlas ühisrahastuse toel rajatud Hea Energia Maja tootis esimese päikeseelektri mais 2023. Tegemist on võrguvaba lahendusega, kus ühistuliselt toodetud elekter kohapeal ära tarbitakse. Tänaseks on plaan päikeseparki laiendada ja lisada salvestus, võimalik on ka elektriauto laadimisvõimaluse lisamine. „Selliste parkide rajamine on eriti oluline isoleeritud Hiiumaa jaoks,“ tõdes Veerme.
Joosep Veerme | Erakogu
Tammistu külas oma talu kõrval päikesepargi püsti pannud pensionär Agu Kohari on paneelid paigutanud nii, et osa neist tervitab hommikupäikest, teine osa saab maksimaalse elektritootmise võimsuse kätte alles lõuna paiku. Nii jätkub toodetud elektrit terveks päevaks. Mehel on paigaldatud kokku 20 paneeli, elektrit jagab 8 kilovatine inverter ja seda saab salvestada 10 kilovatti energiat mahutavasse akuparki. Talvel oleks akudesse võimalik ka salvestada odavat börsielektrit ajal, mil päike käib madalalt ja eriti palju ei tooda.
Oma toodetud elekter tuleb ise tarbida
Kohari rõhutab salvestusvajadust. „Akud on päikeseparki planeerides kindlasti vajalikud, sest võrku ju Hiiumaa tootjad päikeseenergiat müüa ei saa. Võrku saan anda vaid 0,7 kilovatti nanotootjana,“ rääkis Kohari.
Agu Kohari | Harda Roosna
Samas ei pea maksma võrgutasu, kui toodetav elekter kõik ise ära tarbida. Kolmandiku pargi rajamise investeeringust sai mees KredEx’i toetusena, see tegi komplekslahenduse ehitamise taskukohasemaks ning tulemusega on teenekas Hiiumaa pensionär rahul. „Kui paika saab uus kaabel ja mikrotootjaid jälle võrku hakatakse lubama, tasuks juba praegu hakata koostama nimekirja nendest, kes oma päikeseparke ühendada soovivad. Nii oleks aus ja julgustaks neid, kes rohelise elektri tootmisel kodu juures juba midagi ära teinud on,“ sõnas ta.
Võrgukoormust leevendaksid nutilahendused
Energeetika areneb jõudsalt ning turule tulevad lahendused, mis ka Hiiumaa elektrivõrgu koormusele leevendust võiksid pakkuda. Nii rääkis nutilahendusi arendava idufirma Gruff Technology tegevjuht Ian Oja lihtsast tootest, mis jälgib elektri tarbimist ja börsihinda. Nutipistik optimeerib elektrikulu ja aitab leevendada võrgu koormust tippaegadel. „Parim seade, kus sellist pistikut kasutada, on elektriboiler, millega soojendatakse tarbevett. Hiiumaal on mitu tuhat majapidamist ja kui juba 5–10% kasutaks tarbimise juhtimist, oleks probleem lahendatud.
Ian Oja | Erakogu
Nelisada ühes rütmis boilerit annavad võrgule umbes poole megavatise leevenduse,“ ütles Oja ja lisas, et võimalik on Hiiumaa tarbeks lausa eraldi tarkvaralahendus teha – kui koormus läheb üle etteantud piiri, lülituvad seadmed välja.
Mihkel Härm: merekaabel tuleb, ilmastikukindla võrgu osa kasvab
Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm ütleb, et Hiiumaa elektrivarustuse parandamisel on viimastel aastatel tehtud hulk tööd ja uue merekaabli rajamiseks investeeritakse Kärdla kooli ehitusega sarnane hulk eurosid.
Hiiumaa elektrivõrgu olukord on väga hea, Hiiumaa on jooksvalt olnud üks väiksema rikkelisusega piirkondi Elektrilevi võrgus. 2023. aastal oli Hiiumaal 100 km võrgu kohta keskmiselt 16,9 riket, võrdluseks Eesti keskmine oli 22,4. Võrgu head seisukorda näitab ka ilmastikukindla võrgu osakaal – 74%. See on viimase aastaga protsendi võrra kasvanud.
[caption id="attachment_140907" align="alignnone" width="292"]
Mihkel Härm | Peep Lillemägi[/caption]
„Kindlasti meenuvad eelmisest aastast katkestused, see tähendab, et peame jätkuvalt võrgu ilmastikukindluse tõstmisesse investeerima. Siin on ka riik õla alla pannud ja suursaarte elektrivõrgu kliimakindluse tõstmiseks on eraldatud 13 mln eurot,“ selgitas Härm ettevõtte plaane.
Kokku on lähiaastatel plaanis Hiiumaa keskpingevõrku uuendada mitme miljoni euro eest. Suurematest objektidest tuleb esimesena nimetada Hiiumaa-Saaremaa merekaablit, mis maksab ca 8 miljonit eurot. Lisaks valmib käesoleval aastal Kärdla-Värsso keskpinge liin, kus paigaldati 6,5 km maakaablit ja uuendati 8 alajaama. Tööd maksid üle poole miljoni euro. Käesoleval aastal paigaldatakse Kõpu poolsaarel ligi 5 km ilmastikukindlat keskpingevõrku ja uuendatakse 3 alajaama. Ka need tööd maksavad üle poole miljoni euro.
Lisaks on Hiiumaal ette võetud kümnete kilomeetrite ulatuses liinikoridoride hooldust. Paljudes kohtades võib juba efekti näha, aga kindlasti jätkuvad tööd ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Maaomanikelt palub Elektrilevi selles osas mõistvat suhtumist.
Paar aastat tagasi räägiti plaanist, paigaldada Hiiumaale akusalvesti. Läbiviidud hange näitas, et pakutav salvestuslahendus ei olnud kulutõhus. „Hetkel keskendub Elektrilevi sellele, et merekaabel valmiks järgmisel aastal. Hange on läbi viidud ja võitjaga leping sõlmitud. Oleme saanud ka kõik vajalikud keskkonna- ja muud load. Uus kaabel valmib järgmisel aastal ja läheb maksma ligi 8 mln eurot,“ lubab Härm.
Meretuulepark aitaks Hiiumaa varustuskindlust parandada, kui tuulepargi ühendus mandriga ehitatakse läbi Hiiumaa. Piisaks ka sellest, kui lihtsalt ühendatakse Hiiumaa elektrivõrk plaanitava tuulepargi võrguga.
Hiiumaa täielik energiasõltumatus iseenesest ei ole Elektrilevi juhi Mihkel Härmi arvamusel ilmselt vajalik. Küll aga tuleks tegeleda sellega, et Hiiumaal on piisavalt liitumisvõimsust uutele elektritarbijatele ja et Hiiumaa elektrivõrgu töökindlus paraneks veelgi. Mõlemaga Elektrilevi ka tegeleb ja lähiaastate mitmetesse miljonitesse ulatuvad investeeringud aitavad sellele kaasa.
