KIVIKE on Eesti Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder, mis sisaldab Eesti rahvaluule, kirjakultuuri ja kultuuriloo materjale. Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Risto Järv selgitab, et vanasti olid arhiivid tavapäraselt keldrites, kuigi praegusel ajal vajavad varad suuri hooneid, et ära mahtuda. Kivike on tegelikult tohutu suur varamu, mis loodi juba 2010. aastal. Portaal koondab erinevate arhiivide materjale, käsikirju, pilte ja helifaile ning järjest rohkem on hakatud kogukonna portaali lisama eri piirkondade ja teemade faile.
Suulist pärimust koguti Eestis peamiselt kahes laines: 1880ndatel Jakob Hurda eestvedamisel ja 1920–1930ndatel, kus teiste hulgas käis pärimuse korjel ka Paul Ariste. Hurda üheks viljakamaks kaastööliseks oli Hiiumaalt pärit aednik Gustav Tikerpuu, kelle eesmärk oli üles tähendada Hiiumaa lugusid. Lugeda saab kolhooside pärimustest, kuradi lugusid, kurja silma lugusid ja palju muud.
![](https://hiiuleht.ee/wp-content/uploads/2024/06/helen-kommus-hiiu-kannel-1-1502x2000.jpg)
Helen Kõmmus.
Rahvaluule uurija Helen Kõmmus usub, et varaseimad Hiiumaa kohta käivad üleskirjutused pärinevad suuresti kohaliku Käina kirikuõpetaja Sengbuschi sulest, kes töötas Hiiumaal aastatel 1822–1877 ning oli hiljemgi kirjavahetuse kaudu kogudusega seotud.
Kivikesest leiab ka näiteks kolhoosipärimust, mis Hiiumaal veidi eriline. Hiiumaa kohta käivad kolhoosipärimuse materjalid on pärit hilisemast perioodist kui ülejäänud Eesti omad. Kolhoosipärimuse materjalid tekkisid 1940–50ndatel, mil rahvaluule tudengid kogusid materjale peamiselt Lõuna-Eestis. Rahvaluule uurija Liina Saarlo ütleb, et Hiiumaale pääsemine oli tol ajal väga keeruline, mistõttu ei õnnestunud sealset Nõukogude folkloori peaaegu üldse koguda. Alles pärast Stalini surma avanes võimalus koguda vana folkloori ka Hiiumaal.
Huvitav on ka see, et teadaolevalt on vanimad eesti rahvamuusika helisalvestised tehtud just hiidlase hiiu kandle mängust. Tegu oli Hiiumaalt pärit hiiurootsi soost meremehe Jüri (Georg) Bruusiga, kelle mängitud kuus hiiu kandle lugu salvestas fonograafirullile soome-rootslasest muusikateadlane Otto Andersson Helsingis 1908. aastal. Andersson kinnitab oma rahvaluule kogumispäevikus, et Hiiumaalt pärit hiiu kandle mängija Jüri Bruus on tõeline virtuoos ning tema pill ja pilliviisid esindavad jätkuvalt rootsi pärimust Hiiumaal. Võib öelda, et Bruus oli esimene rahvusvaheliselt tuntud Hiiumaa ja laiemalt võttes Eesti muusik, kes tegi esimesed salvestused välismaal, tõi seeläbi oma kodusaarele kuulsust ja kinnitas sellega, et Hiiumaal on olnud pikaaegne hiiu kandle mängimise traditsioon.
Kivikese materjalid on avalikud ja tasuta kättesaadavad lehel kivike.kirmus.ee.
Sellised materjalid võiksid olla kasulikud nii õpetajatele, õpilastele kui koduloohuvilistele. Hea tava on portaali siseneda ID-kaardiga, et säiliks ülevaade kasutajatest. Sisseloginud kasutaja saab avada faile, kuulata salvestusi, tellida koopiaid ning koondada Minu Kivikese abil endale huvipakkuvat teavet.
KIVIKE on seega väärtuslik vahend nii teadusuuringuteks kui ka üldiseks hariduslikuks ja kultuuriliseks tutvumiseks Eesti rikkaliku kultuuripärandiga. See võimaldab igaühel saada osa Eesti rahvaluulest ja ajaloost, olles samal ajal interaktiivne ja kasutajasõbralik programm.
![](https://hiiuleht.ee/wp-content/uploads/2022/12/hiiuleht_logo_mobile.png)