Pühkimata korstnatest ja hooletusest ahju kasutamisel saab aastas alguse üle 200 tulekahju.
Eesti Korstnapühkijate Koja nõustaja-korstnapühkija-meister Leo Kalme tõi välja viis põhipunkti, mida on oluline kütmise juures meeles pidada:
Õige kütus – tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud kütust ning mitte põletada ahjus prahti.
Õige kogus – tuleb kasutada ettenähtud koguses kütust, klassikalise ahju rusikareegel on üks sületäis ehk 4–5 halgu korraga.
Regulaarne kontroll ja puhastamine – korstnat ja lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas, samuti tuleb hinnata küttesüsteemi korrasolekut. Puhastamata küttesüsteemides on küttekadu 20-40 protsenti.
Põlemisprotsessile tuleb tagada hapniku juurdepääs – õige sooja saamiseks on vajalik piisav hapniku juurdepääs, vaevu hingitseva tule puhul on küttekadu kuni 70 protsenti.
Õigeaegne siibri sulgemine – siiber tuleb sulgeda alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. Sulgemine varem on ohtlik ja ruumi imbub mürgine vingugaas (CO).
Kolm aastat kehtinud tuleohutuse seadus sätestab, et eramus tohib neli aastat ise korstnat pühkida, viiendal tuleb kutsuda kutsetunnistusega korstnapühkija. Kütteseadmest alguse saanud tulekahju järel ei nõua kindlustus korstnapühkija ametlikku akti, kuid korstnad ning küttekehad peavad olema hooldatud.
Kellel aga töövahendid ja oskused puuduvad, on soovitav korstnapühkimise teenus tellida Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt www.korsten.ee.
HL
