Andres Kimber (34) on kaitseliiduga seotud üle paari-kümne aasta. Alustas kaitseliidu noorteorganisatsioonis Noored Kotkad 1999. aastal ja edasi astus kaitseliitu. Nüüd valiti ta Hiiumaa malevkonna pealikuks.
“Meil oli väike sõprade seltskond, kellega me noorkotkaks läksime,” meenutas äsja malevkonna lipu vastu võtnud pealik. “Ulvi Kark oli see, kelle eestvedamisel oli see kõik väga põnev ja lõbus ning lõppes see kaitseliitlaseks saamisega. Oleme kõik siiani kaitseliidus tegevad.”
Kaitseliidu algusaegadest meenutas ta Taimo Juhet, kellega neil oli juba noorte kotkaste ajal väga palju koostegevust: “Käisime kaitseliidu õppustel, oli läbikäimist kaitseliitlastega ja Taimo Juhe oli pikka aega Hiiumaa kaitseliidu nii-öelda nägu.”
Töötate mandril, miks andsite nõusoleku võtta vastu Hiiumaa malev-konna pealiku ametikoht, mille eest palka ei saa, tuleb teha palju vabatahtlikku tööd ja on rohkem nagu auamet?
Hiiumaa malevkonna pealik Andres Kimber: Selle viimasega ma nii väga ei nõustu – auamet võib olla viitab sellele, et midagi teha ei saa, ollakse nimepärast. Pealiku amet aga on äge väljakutse, kus saab palju Hiiumaa heaks ära teha kaitseliidus, kus mul endal on enam kui kahekümneaastane kogemus. Tean neid inimesi siin, tean probleeme, mis on, tean, kuhu me koos juhatuse ja tegevteenistujatega tahame liikuda. Juhatuses on meil kolm liiget: vallavanem Hergo Tasuja, Ken Poola ja Jürgen Vahtra – oleme kõik enam-vähem sama põlvkonna mehed.
Täna ja siin öeldi välja, et kavas on taastada Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna ajalooline lipp – mida sellest arvate?
Ma arvan, et see on hea variant – me tahame ju kõik näha järjepidevust okupatsioonieelse ajaga. Selliseid okupatsioonieelseid sümboleid on ka ju teistes kohtades võetud kasutusele.
Nägin, et Teid olid õnnitlemas lähedased – kuidas nemad selle uudise vastu võtsid?
Ja, pere oli siin, elukaaslane väikse tütrega ja vanemad. Neil on kõigil kindlasti hea meel. Muret teeb neile ehk see, et neid kohustusi ja ülesandeid täidan oma vabast ajast ja ei saa öelda, et seda üleliia oleks. Samas tegelen millegagi, mis on mulle väga südamelähedane teema.
Kas Ukrainas toimuv võttis korraks ka mõtlema selle üle, et just kaitseliitlased on need, kes peavad Hiiumaad võimaliku rünnaku korral kaitsma ja pole teada, mida Putin veel ette võtta võib?
Eks kaitseliitlased on kogu aeg teadnud, kelle vastu võitlemiseks me valmistume. Paljude jaoks on seoses Ukraina sündmustega, ja mitte ainult nendega, mis sel aastal alguse said, vaid juba varem, 2014. aastal ja enne seda Gruusias, see vajadus selgemaks saanud ning mõtestatakse ka enda reaalset rolli, mida tuleb sõja ajal hakata täitma.
Kas Venemaa sõda iseseisva Ukraina vastu mõjutas ka Teie otsust võtta vastu malevkonna pealiku koht?
Jah, kindlasti, Venemaa agressiivsus mõjutas. Tundsin, et mul on kogemust, teadmisi, tahet ja võimekust rohkem panustada.
Märkasin, et kolm kuud malevkonna pealiku ametis olnud Roman Lukase nime tänasel lipu üleandmise sündmusel kordagi isegi ei mainitud. Mida Teie tema lahkumise põhjustest arvate?
Eks nii minul kui meil kõigil olid Romani suhtes väga suured ootused ja tegelikult nii kõrgel tasemel töötanud inimene ja nii heade isiklike kontaktidega – lootsime temast palju, aga läks nii nagu läks. Ta astuski ka kaitseliidu ridadest päriselt välja ja nüüd peame ilma temata edasi minema. On täiesti kindel, et saame sellega hakkama, aga mul isiklikult on kahju.
Küsis HARDA ROOSNA
