Veeteede ameti meresõiduohutuse teenistuse 2018. aasta kokkuvõte näitab, et ohutuse seisukohalt on olukord Eesti vetes hea ja aasta möödus Eesti vetes ilma väga raskete õnnetusteta.
Eesti riigilippu kandvatel laevadel esines enim puudusi navigatsioonivaldkonnas ning väikelaevajuhid peaksid rohkem rõhku panema reisi planeerimisele ning väikelaeva tehnilisele seisukorrale. Oluline on ka jälgida, et kaasas oleks piisavalt kütust ning osataks õigesti kasutada ohutusvarustust.
Eesti reederid üha teadlikumad
Veeteede ameti meresõiduohutuse teenistuse juhataja Marek Rauk ütles, et vaadates lähiaastate trendi, saab öelda, et Eesti reederid on üha teadlikumad. “Tuginedes nii meie enda kui välissadamates tehtud kontrollide statistikale, saame öelda, et kuigi mõningaid ettekirjutusi tehti, siis Eesti reederid on nii nõuetest kui ka nende täitmise vajalikkusest üha teadlikumad ning see kajastub ka laevade tehnilises seisukorras, mis on stabiilselt hea ning näitab isegi paranemise trendi,” ütles Rauk. Alates aastast 2007 on Eesti lipp ka Paris MoU valges nimekirjas ja see on tema hinnangul üks näitaja, et asjad liiguvad õiges suunas.
Veeteede ameti inspektorid kontrollisid eelmisel aastal Eesti riigilippu kandvaid laevu 233 korral, kokku tehti kontrollitud laevadele 162 ettekirjutust, ettekirjutusteta lõppes 71 kontrolli. Välissadamates kontrolliti Eesti riigilippu kandvaid laevu 31 korral, ühtki laeva kinni ei peetud. Kokku tehti 14 ettekirjutust ja ilma ettekirjutusteta läbiti kontroll 17 korral.
“Enim puudusi esines navigatsioonivaldkonnas ehk merekaartidel ja navigatsioonilistes väljaannetes olid uuendused tegemata või oli probleeme navigatsiooniseadmetega,” lisas Rauk.
Igal aastal 1300 uut väikelaevajuhti
Tänu soodsatele ilmastikuoludele oli eelmise aasta väikelaevade navigatsioonihooaeg tavapärasest pikem ning ameti inspektorid korraldasid sel ajal 160 pistelist kontrolli.
“Puudusi tuvastasime erinevaid, näiteks oli väikelaev või jett ilma registreerimisnumbrita, juhil polnud juhtimisõigust või oli ületanud lubatud alkoholi piirmäära veesõiduki juhtimisel,” loetles Rauk esinenud puudusi.
Lisaks tegi amet eelmisel aastal tehnilist ülevaatust 538 väikelaevale, 459 alla 12meetrise kogupikkusega laevale ja 12 siseveelaevale.
Rauk ütles, et tunda on ka inimeste üha suuremat huvi merenduse vastu ning hobimeresõitu nähakse ühe atraktiivse võimalusena meeldivalt vaba aega veeta. Sarnaselt eelnevate aastatega tõi ka eelmine aasta juurde u 1300 uut väikelaevajuhti. “Samas suurusjärgus lisandub meie registrisse igal aastal ka väikelaevu nii uusi kui kasutatuid,” ütles Rauk. Liiklusregistri andmetel on väikelaevu registris veidi üle 33 000.
Raskeid laevaõnnetusi Eesti vetes ei olnud
Järelevalve üks peamisi eesmärke on ennetada õnnetusi ning positiivse tulemina toob Rauk välja, et viimase kümnendi vältel ei ole Eesti vetes laevadega aset leidnud väga raskeid laevaõnnetusi.
“Kuigi eelmisel aastal oli veeteede ameti juurdluspädevuses viis laevadega seotud intsidenti, siis positiivse poole pealt saab öelda, et väga raskeid laevaõnnetusi, millega oleks kaasnenud inimkaotus või keskkonnareostus, ei olnud,” ütles Rauk. Siiski pani ta südamele, et merereisi tuleb hoolikalt planeerida ja väikelaev merereisiks hoolikalt ette valmistada. “Samuti tuleb väga hästi tunda oma väikelaeva ohutusvarustust ja osata seda vajadusel kasutada,” lisas Marek Rauk.
Veeteede amet on riiklik merenduse järelevalveasutus, mis loob tingimused ohutuks ja turvaliseks veeliikluseks Eesti merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel.
