Connect with us

Uudised

Veelkord musta papli paljundamisest

Tapio Vares
Ja nii nad vaikselt kaovad… Ehk siis mustad paplid Kärdlast.
Sajandi lõpus võeti uue bussi­jaama ehitusel üks suur puu maha. Ja nüüd langes see võimas isend sama Sadama tänava ääres, Tuuru ja Kaluri maja vastas. Ning kahjuks asemele ei istutata enam ühtegi.
Lugesin huviga Hiiu Lehes ilmunud Kadi Kiiveri musta papli lugu. Eriti, mis puudutab paljundamise osa. Dendroloogiaseltsi esinaise Aino Aaspõllu väide, et must pappel juurdub pistoksast väga hästi, tundus üllatav. Seni olin teadnud pigem vastupidist. Näiteks Endel Laasi kolmekümne aasta eest ilmunud Dendroloogias on kirjutatud, et musta papli pistoksad juurduvad halvasti. Küll paljunevat hästi aga juure­võsudest. Paraku pole ma märganud pisematki juure­võsu nääpsu. Hõbe­pappel võsub küll mis hirmus, ent must mitte. Ja kuna kõik Kärdla linna mustad paplid on arvatavasti ühest soost, siis pole selle kahekojalise liigi puhul ka seemneid loota.
Mõne aasta eest talvisel ajal tehtud Kärdla ja Käina paplite kümnetest pist­okstest ei juurdunud ainsamatki. Ehkki niiske multšitud soe koht pidanuks juurte alla võtmiseks parim olema. Siiski haljaspistikuid tehtavat, ent neid peab lavas piserdama ja juurdumine on aeglane.
Järvseljalt pärit õpetussõnad pistvaiade tegemise kohta ajendasid siiski uuesti paljundamist proovima.
Tol 24. augusti hommikul ei olnud langenud must pappel veel tükkideks saetud ja lebas külili nagu korralik sekvoiapalk. Osalt hakkas okste lehestik juba vargsi pruunistuma. Pappel on pehme rabeda puiduga. Veidi noaga näkitsemist ja oksad murdusid kergelt. Paraku vist enamus liiga peened, sõrmejämedused, vaid ühe ründasin otsustavalt poole jämedama. Sidusin kolme jala pikkused kaikad nagu haokubu kokku ja hääletasin saagiga koju Nõmbale. Kahjuks ei paistnud keegi teine seni sellelt puult pistvaiu võtnud olevat.
Pistvaiade paljundus­peenrale torkimisest ma loobusin. Õigem näis nad kohe lõplikule kasvukohale kaevata. Pooleteise jala sügavusele niiskesse liiva, hõreda männiku häiludesse. Must pappel saavat hästi hakkama ka lahjal liivasel maal, peaasi et niiskust jaguks küllaldaselt. Metsamaal on mulda vaid poole jala jagu, seega üsna väheviljakas koht. Pistvaiadele jäi külge ka paar väiksemat lehtedega oksa, ülemise lõikeotsa katsin kuivamise vältimiseks värviga, nagu kirjandus õpetab. Ka rõhutatakse, et pigem peaks tegema pistvaiu kevadel. Ent mis parata, olude sunnil tuli nüüd suve lõpul katsetada. Igatahes on põnev oodata, kas sedakorda läheb paljundamine õnneks? Ainus mure, et kõrval on põtradest kooritud haavavibalikud. Kas põdrad armastavad mugida ka isemoodi lõhnavat paplit?
Lisaks uhkele välimusele on ka musta papli levik huvitav. Peale Kesk- ja Lõuna-Euroopa Põhja-Aafrikas, kuni Iraanini ja koguni Ida-Siberini välja. Siberis kasvab ta näiteks Obi ja Jenissei lammidel. Areaali põhjapiir ulatub Lõuna-Leeduni.
Tegelikult võiks keegi Kärdlas muret tunda musta papli tuleviku üle linnas. On see liik ju kah omamoodi muinsusmälestis kalevi­vabriku aegsest asulast. Paraku ei kesta paplid igavesti ja oleks aeg kasvõi paar uut noort musta paplit lisaks istutada.

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Digileht

Hiiu Leht 26. märtsil Artur Valk sai Kõrgessaarde pingi Lehtmas mäestati külmale maale viiduid Miks olid vanasti madalad pingid? Köik Jütud | Eesti keel...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...