Ühe olulisema asjana aetakse Emmaste ja Pühalepa vallajuhtide kirjutatud loos segamini “Käina valla survestamine”, seadusest tulenevad tähtajad ja Käina valla kohustus oma otsused sellest lähtuvalt selgelt sõnastada. Oleme selles raamis võimalikult pikalt oodanud naabrite seisukohavõttu.
Kolmepoolse läbirääkimise alguseks ei olnud veel vastu võetud praegu kehtivat haldusreformi seadust ja oli õhus võimalus, et Hiiumaa oludes oleks võimalik moodustada ka 3600 elanikuga omavalitsus.
Meie tundsime vastutust vabatahtliku ühinemise protsess tähtaegselt lõpuni viia, sest kogu Hiiumaa sundliitmine tekitanuks nii Käina valla kui kogu saare jaoks kõige enam tüli ega kaitsnuks ka meie huvisid. Ka see seisukoht oli nii Emmaste kui Pühalepa vallale teada.
Selles kirjutises on jäänud välja toomata kõige olulisem, mida ei suudetud teha ka kogu läbirääkimiste protsessi ajal. Ei suudetud leida vastust küsimusele, mis on kogu Hiiumaa ja oma piirkonna jaoks need eelised tulevikus, et peaksime jätkama kaheks vallaks poolitatuna. Sealjuures vägagi ebaloomulikult Kärdla linna ümber.
Sellele küsimusele ei ole tulnud vastust ei avalikus diskussioonis ega otse läbirääkimiste partnerile ning see on suurimaks põhjuseks, miks Käina volikogu enamusel ei ole sellesse usku. Rääkimata sellest, et ka seaduse, vabariigi valitsuse ja valitsuse poolt moodustatud piirkonna reformikomisjoni kindel sõnum on olnud, et Hiiumaad nähakse tulevikus ühe omavalitsusena.
Kolmepoolse liitumisega oleks üles jäänud risk, et seda ei kinnita valitsus ja risk, et kohe seejärel alustatakse Hiiu valla sundliitmise protsessi. Õhku jäi ka küsimus, milline vald millisega liidetakse ning millise valla toimepõhimõtted ja valitsemisstruktuur võetakse aluseks sundliitmise korral. Käina volikogu ei pidanud mõistlikuks nende riskide võtmist.
Ainsaks argumendiks jäi Pühalepa ja Emmaste võtmepersoonide kindel tahe, et “nii on parem”. Loobuda ainult selle arusaama tõttu 1,41 miljoni euro suurusest ja seadusega tagatud liitumisrahast ning 2,5 miljoni eurosest valitsuse protokollilise otsusega tagatud investeeringutoetuse võimalusest, oli Käina volikogu jaoks liialt riskantne samm. Kui Pühalepa ja Emmaste vallal pole raha investeeringuteks vaja, siis see on nende otsus ja meie seda ei kritiseeri.
Käina volikogu on oma otsustes iseseisev ja on kohatu süüdistada, et volikogu oleks pidanud oma otsused eelnevalt kooskõlastama teiste läbirääkijatega. Seda enam, et nii volikogu enamuse meelsus, volikogu esimehe ja vallavanema seisukohad kui eelnõude sisu olid partneritele selgelt välja öeldud ühisel kokkusaamisel, mis toimus Käina vallamajas esmaspäeval, 22. augustil.
Ühinemisleping on 90 protsendi ulatuses koostatud samadel tingimustel, millistel kolmepoolsetel lõpetati. Kui kaks ülejäänud osapoolt oleks laua taha tulnud, oleks neil olnud võimalus ka selle ülejäänu osas ettepanekuid teha ja neid kaitsta. Ka need kutsed olid edastatud nii Pühalepa kui ka Emmaste vallale.
Süüdlasi pole mõtet otsida. Otsused on tehtud ja igaüks vastutab oma otsuste eest ise. Praeguseks on Käina vald, Hiiu vald ehk Kärdla linn ja Kõrgessaare piirkond võtnud enesele vastutuse Hiiumaa tulevase elukorralduse kujundamise eest. Oleme positiivsed Hiiumaa tuleviku osas – meile tundub et saame tulevikuks luua heas tasakaalus Hiiumaa haldusmudeli.
Seda on vaja, sest riigireformiga seonduvalt on vahepeal selgeks saanud, et maavalitsuste kaotamisega kasvab omavalitsuste roll oluliselt.
ÜLLAR PADARI, Käina vallavolikogu esimees
OMAR JÕPISELG, Käina vallavanem
