Annaliisa Post Nii kirjutasid välitööde päevikus oma esmamuljest rahvaluule kogujad Endel Priidel ja Hillar Kala. Nad olid kaks kolmeteistkümneliikmelisest seltskonnast, kes 1954. aasta juulis Hiiumaal rahvaluulet kogumas käisid.
Möödunud kuul pidin aine “Folkloristika alused” praktilise töö tegemiseks seadma sammud Eesti kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi. Minu üllatuseks ootas mind laual säilik, kus on kirjas üle 500 Hiiumaal kogutud pala, nende seas nii naljandid, rahvalaulud kui ka ülestähendused kommete ja tavade kohta. Rahvaluule arhiivi töötajate lahkel loal jagan mõnda pala ka Hiiu Lehe lugejatega.
“Suuremõisa põllul on künd täies hoos. Härjad on juba päikese tõusust saadik atra vedanud ja nüüd on vaja nad puhkama jätta. Määvli Mats, kes alati teistele eestvedajaks, peatab esimeseks härjad. Ka teised teomehed teevad samuti. Kogunetakse kampa, et teha üheskoos ninaalused soojaks. Kui suits juba hea maitseb, kiitleb Mats: “Ma käisin eile vabrigus (=Kärdlas) sugulaste juures. Anti ka kohvi. Küll oli hea! Aga seda paksu pole nad mulle mitte kähtend (=raatsinud) anda.” Juhan Kivistu (72 a), EKRK I 5, 135/6
“Salk teomehi veavad voorvankritel vilja Partsi karjamõisast Suuremõisa. Voori vastas istub viljakoormal Määvli Mats. Hiljuti oli vihma sadanud. Tee peal oli suur veeloik. Mats jätab hobused seisma. Sedasama teevad ka teised mehed. Mats ütleb: “Saksad joovad ikka teevett. Ma katsun ka, mis ta on.” Veab kõhuli loigu ääre ja joob. Kui üles tuleb, ütleb: “See on üsna hea!” Juhan Kivistu (72 a),
EKRK I 5, 136/7
“Vanasti polnud siin teed. Old ainult vilets jalgtee. Vanamees oli haige ka. Poeg näinud, et tee old õige kehv ja läinud õpetaja juurde teatama, et isa surnud. Õpetaja, nagu ikka sellel puhul, küsinud, et mis kellaajal isa suri. Poeg vastanud, et ega tema tea. Tema hakanud varakult sellepärast tulema, et tee old halb ja küllap ta nüüd selle aja peale ikke ära on surnud kah. Kui aga koju läind, siis vana old pae nurgal ja teinud rehapulki.” Juhannes Aksli (88 a), EKRK I 5, 406 (5)
“Tol ajal kuulus Hanikatsi laid Käina valla alla ja Kassari Pühalepa alla. Nüüd on aga ümberpöördult. See tuli sellest, et kord Kassari parun ja Suuremõisa krahv hakkasid kaarte mängima. Kui kõik raha oli maha mängitud, siis nad mängisid oma laiud teineteisele ära.” Kustav Aksli (50 a), EKRK I 5, 414 (8)
“Kord näinud hiidlane aeroplaani ja tahtnud ka ise lendama hakata. Ta ronis pärnapuu otsa, võttis kaks kasevitsa, pani kummagi kaenla alla ja hüppas alla, kuid kukkus prantsti maha.” Kustav Aksli (50 a), EKRK I 5, 417 (12)
“Üks rikas surnd ära. Enne surma öelnd, et kui mu kirstu panete, siis pange mu käed kirstust välja. Siis kõik näevad, et ma mitte midagi kaasa pole võtnud.” Veeda Saare (umbes 56 a), EKRK I 5, 608 (73)
“Hiidlased olevat teistmoodi kui muu rahvas. Nemad teevad kõik asjad ise, olgu mis töö tahes. Teised võivad osata, aga hiidlane teeb valmis.” Kustav Aksli (50 a) EKRK I 5, 416 (10).
Kel tekstide vastu suurem huvi tekkis, leiab Eesti kirjandusmuuseumi virtuaalsest keldrist “Kivike” viite “EKRK I 5” abil üles ka ülejäänud palad.
ANNALIISA POST
Tartu Ülikooli
üliõpilane
