Erakogu Selline kajastus välismaa ajakirjanduses valmistab meelehärmi nii Keskerakonnale kui ka peaministriambitsiooniga EKRE-le. Endine tervishoiuminister Tanel Kiik kasutas oma pettumuse väljendamiseks koguni Putini enda sõnavara, nimetades väliskajastusi Twitteris “Reformierakonna välismeedia erioperatsiooniks”.
See süüdistus rajaneb kahel põhimõtteliselt valel eeldusel. Esiteks väidavad “Reformierakonna infooperatsioonist” rääkijad sellega, et rahvusvahelises meedias töötavad ajakirjanikud on rumalad ja lihtsameelsed manipuleeritavad kõlupead, mis on professionaalselt solvav ja sisult asjatundmatu. Olen üle kümne aasta teinud Eestist lugusid saksa, briti, prantsuse, USA, rootsi jt. väljaannetele ja töötanud koos sadade kolleegidega erinevatest riikidest ja võin omast kogemusest kinnitada, et faktikontroll on korralik ja sisuline.
Teine vale eeldus on isegi imelikult allaheitlik, sest maalib Reformierakonna PR-aparaadist ülivõimsa pildi. Justkui suudaks üks Eesti parteikontor painutada oma lugu uskuma ja rääkima kogu rahvusvahelise meedia. Sellisele mõjuvõimule kaasakiitjad räägivad vaid oma rikutuse piirides.
Eestist räägitakse alati läbi Venemaa varju
Tegelikult on sellise käsitluse tekkimine väga loogiline. Londonist, Lissabonist või New Yorgist vaadates asub Eesti – sealhulgas ka Hiiumaa – otse Venemaa piiri ääres ja Eesti suhted Venemaaga on kõige olulisem ja uudisväärtuslikum teema. Eestist ja teistest Balti riikidest on üle 30 aasta räägitud peaaegu alati läbi Venemaa varju prisma. Seega kasutatakse seda ka sisepoliitiliste teemade kajastamise koordinaatidena.
Nii oli see ka näiteks 2016, kui Jüri Ratase Keskerakond esimest korda Stenbocki majja kolis. Info koostööleppe kohta Ühtse Venemaaga oli Keskerakonna kohta olemas, sest kõik, mis ilmub eestikeelses meedias, on tänu lihtsatele tõlkerakendustele olemas kõigil, kes Eestit ajakirjanikena jälgivad, asugu nad füüsiliselt siis Stockholmis, Varssavis või Londonis. Koostöölepe Ühtse Venemaaga on Euroopa erakonnamaastikul harvaesinev ja üllatav ning see on epiteet, mis jääb Keskerakonna külge rahvusvahelises mõttes nii, nagu Balti riikidest rääkides kasutatakse siiani väljendit “endine nõukogude vabariik”. See loob konteksti.
Ka Ratase teise valitsuse ajal oli kuulda süüdistusi, kuidas opositsioon käib valitsuse peale välismaal kaebamas. Tegelikult ei ole selleks ei vajadust ega võimalust. Kõigil suurtel väljaannetel on Eesti niikuinii silma all ja käredad sõnad, mis siin meedias või ka sotsiaalmeedias lendu lastakse, jõuavad kiiresti ka teistesse keeltesse. Eesti ei ole tänases võrgustunud maailmas pisike eraldatud saar.
Maine on meie julgeolekugarantii
See, et Kaja Kallasest on saanud Ukraina sõja kontekstis julge ja nähtav eestkõneleja nii suurte väljaannete esikaantel, teleekraanidel kui oma 145 000 Twitteri jälgija jaoks, on Eesti julgeoleku seisukohast ülioluline. Eesti turvalisuse suurim tagatis on see, et meie liitlased – ja mitte ainult riigijuhid, vaid ka valijad – üldse teaksid, et me oleme olemas ja ideaalis tunneksid meie suhtes inimlikku sümpaatiat, mõistmist ja äratundmist. Nii julgeoleku kui majanduse jaoks on maine hindamatu väärtusega – kas liitlased on valmis meie kaitseks kulutama? Kas ettevõtjad on valmis investeerima? Kas turistid on valmis külastama? See viimane on kiire näitaja riigi kuvandi muutuse kohta. Venemaa naabrina on turismisektor saanud järjekordse hoobi tühistatud reiside näol. Lood turvalisest ja sõbralikust Eestist aitavad seda usaldust taastada. Lood ärevatest sisepoliitilistest arengutest mõjuvad vastupidiselt.
MARIS HELLRAND on üks Hiiu Lehte
välja andva OÜ Hiiu Meedia osanikest.
