Utilitas jätkab ka sel aastal Kärdla soojavõrkude ehitamist ja uuendamist – sel aastal saab korda 250 meetrit torustikke, mullu 480 meetrit.
Energiakontsern Utilitas teatas, et ehitab ja rekonstrueerib küttehooajavälisel ajal ligi 30 kilomeetrit soojustorustikku seitsmes linnas üle Eesti, sh Kärdlas. Ettevõtte tänavuste tööde kogumaksumus on kuni 30 miljonit eurot, millest ligi 1,2 miljoni euro ulatuses töid rahastab Keskkonnainvesteeringute keskus. Kärdlas KIKi kaasrahastusega projekte sel suvel ei ole.
Utilitase Kärdla ja Haapsalu osakonna juhataja Rein Paju rääkis, et Kärdlas ehitab ettevõte sel aastal ligi 130 meetrit uut soojatorustikku, et liita Utilitase kaugküttevõrguga Põllu tänav 32 asuv Faasion OÜ hoone ja Pae tänav 10 kortermaja. Töödest on mõjutatud Pae, Pae põigu ja Rehemäe tänava piirkond, kus Põllu 32 liitumisega seotud võrguehitustööd toimuvad juunis, Pae 10 tööd augustis. “Ehitus saab valmis orienteeruvalt uueks kütteperioodiks,” lubas juhataja.
Kooli küttetrass korda
Lisaks tehakse augustis töid ka Uue tänava piirkonnas, kus rekonstrueeritakse ligi 100 meetri pikkune lõik Kärdla põhikooli kesküttetorustikku ja ehitatakse juurde
u 20 meetri pikkune lõik.
Ettevõtte esindaja kinnitusel liikluspiiranguid ega soojuskatkestusi Kärdla töödega ei kaasne.
Paju sõnul on kaugküte kõige säästlikum energialahendus linnades, tiheasustusega piirkondades ja sellega on mugav liituda, kui hoone asub kaugküttetorustiku läheduses.
Mullu rekonstrueeris ja ehitas Utilitas Kärdlas Pae ja Põllu tänava piirkonnas 250 000 euro eest ligi 480 meetrit kaugküttetorustikku ning siis liitusid kaugküttega Hiiumaa haigla ja Põllu tänav 27 kerkiv Hiiumaa spordikeskus. Haigla hakkas kaugkütet tarbima eelmise aasta lõpus, spordikeskus tänavu aasta algusest.
Tööde valmimise järel kutsus ettevõte kaugküttega liituma ka Pae tänava maju, kus Utilitase andmetel oli kolm kortermaja, mis kaugkütet ei tarbinud.
Liitumine tuleb, kütmist veel mitte
Üldjuhul on kaugküttega liitumise eeltingimuseks, et hoones oleks välja ehitatud või ehitamisel hoonesisene küttesüsteem – torustikud ja radiaatorid. Kuid kaugküttega on võimalus liituda ka siis, kui on plaanis teenusepakkujat vahetada või hoone täielikult renoveerida. Seda võimalust kasutabki Pae tänav 10 korteriühistu, mis liitub Utilitase kaugküttevõrguga, kuigi majasisesed tööd tehakse hiljem, koos kogu maja rekonstrueerimisega. Ühistu juhatusest öeldi lehele, et plaanis on KredExi toetusel kogu maja energiasäästlikuks muuta. KredEx toetab rekonstrueerimist 50 protsendi ulatuses juhul, kui tööd hõlmavad kogu maja, mitte üksnes küttesüsteemi uuendamist. Samuti on üheks toetuse saamise eeltingimuseks liitumisvalmidus kaugküttevõrguga. Liitumistasu tuleb ühistul tasuda – toetus seda ei kata – kuid täpset summat ei ole veel teada. Nii on ühistu inimesed praegu veel ootel ja edasisi samme pole teinud.
Sel, et Pae 10 ühistu nüüd kaugküttega liituda soovib, on ammune eellugu, mis tingitud majanduslikest põhjustest. Paarkümmend aastat tagasi oli ka see kortermaja kaugküttel, kuid küttehindade tõusu tõttu otsustas ühistu tookord, et nad ei soovi seda enam. Kuigi mõnes korteris on ka küttekolded ja kaminad, köetakse praegu kortereid peamiselt elektriga – paljudesse korteritesse on paigaldatud soojuspumbad ja elektriradiaatorid. Ka soe vesi saadakse boileritega, mis töötavad kulukal elektritoitel.
Utilitase kodulehe andmetel varustab ettevõte soojusega 53 hoonet Kärdlas, võrgu kogupikkuseks on umbes 6 kilomeetrit.
Kärdlas põhineb Utilitase soojatootmine 100protsendiliselt puidujäätmetel, katlamaja asub Rehemäel.
Ettevõtte teistes tööpiirkondades – Haapsalus, Jõgeval, Keilas, Raplas ja Valgas – on puidujäätmete osakaal väiksem, keskmiselt 90 protsenti ja katlamajades on kasutusel ka maagaas ja põlevkiviõli.
Kontsernil on energia tootmiseks kasutusel päikesepargid Tallinnas, Jõgeval, Keilas, Raplas ja Valgas, Kärdlasse ei ole praegu plaanis päikeseparki rajada.
