Tiina Kaevu tantsukoolil 10 aastat täis

Laupäeval tähistab tantsuõpetaja Tiina Kaevu loodud Tt-stuudio kümmet tegevusaastat kontserdiga Kärdla kultuuri­keskuses. Pidu algab kell 14, avatud on näitus stuudio tegemistest ja saavutustest läbi aja ja peale kontserti süüakse koos kooki.
Mida need kümme aastat on Teile isiklikult andnud?
Tiina Kaev: “Eks see ole rahuolutunne. See töö peab olema hinges sees, muidu seda teha ei saa. Järelikult on mul mingi eneseteostamise vajadus. See pakub mulle ka naudingut – ma näen tulemit, mida ma endast suudan välja anda, lasteni ja publikuni viia. See, kuidas laps mu kõrval areneb ja kuidas mina lastega koos õpetajana arenen. Kõik see annab hea rahulolu tunde – ma olen midagi endast andnud.
Mida saavad õpilased?
Ma arvan, et minu õpilased saavad tantsimisest emotsioone: Tants on nii lahe! Ma saan ennast tantsus välja elada! Ja see ühe suure pere tunne, koostegemise tunne ja need emotsioonid, mida nad kogevad laval ja mida saavad publikult vastu, on see väärtus, mille nad Tt-stuudiost kaasa saavad. Loomulikult ka üksteisega arvestamine ja tantsuoskus.
Olen väga rahul, et olen suutnud oma lastes kasvatada oskust tunda rõõmu teiste saavutustest. Kõik see, mida me teeme kõigi viie rühmaga koos – etendused, laagrid,
väljasõidud – kõik see kasvatab nii palju seda MEIE-tunnet. Ja kui midagi ebaõnnestub, leiavad nad, et tuleb midagi muuta või natuke rohkem pingutada. Seekord lihtsalt ei olnud veel minu rühma päev, vaid tunnustuse sai mõni teine rühm. Nad oskavad väga rõõmu tunda üksteise saavutustest. Aga nad on ka väga enesekriitilised – tulevad lavalt maha ja teavad väga hästi, mismoodi esitus läks. Nad oskavad väga hästi ise analüüsida kas oli hea ette­aste või mitte.
Olete üsna nõudlik?
Jah, ma nõuan distsipliini. Meil on tavaks, et puudumistest ja hilinemistest teatatakse ette ja täpselt samuti käitun ka mina ise. Püüan olla ise väga täpne ja sama ootan lastelt vastu. Paraku on teatud vanus kui täpsuse tagamine on lapsevanema ülesanne. Vahel olen küll öelnud mõnele lapsevanemale kui see kurdab, et unustas lapse trenni ära  – sina ei peagi seda meeles pidama, see on sinu lapse kohus meeles pidada.
Oma tantsijatelt oleme kuulnud repliiki, et kui me sinuga peaksime kuhugi sõitma, siis me teaksime juba ammu, mis kell ja kuhu me läheme, kus me millal oleme ja mida teeme. Mul on tunne, et see lastele meeldib, see annab neile kindlustunde.
Kas on ka mõni mure?
Tahaksin endale abilist – mul on lapsed ukse taga, kes tahaksid trenni tulla, aga lihtsalt ei mahu. Ilmselt pean ka sel sügisel vaatama pettunud lapsevanematele otsa ja ütlema, et ma ei võta uut rühma. Tantsutrenni soovijaid on palju, aga kuskil tuleb ühel inimesel piir ette.
Üles kirjutas
HARDA ROOSNA