Laura Penner 
Pixabay “Suve alguses on tavapärane, et looduses, aga ka linnatänavail liigub näiteks pruunikashalle kajakapoegi, partide pesakondi või rästaid. Kui veel lennuvõimetud linnupojad treenivad oma tiibu, siis inimese sekkumist nad enamasti ei vaja – vanemad hoiavad neil eemalt silma peal ning käivad aeg-ajalt toitmas,” selgitas keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna peaspetsialist Jan Siimson.
Üks erand on piiritajad, kes pole ise võimelised maapinnalt lendu tõusma. Praegusel ajal võibki mõnel juhul maapinnale sattuda täiskasvanud ja lennuvõimeline piiritaja, kelle seljal paiknevad tiivad on sabast pikemad. “Maast leitud piiritajat saab inimene aidata – õõtsutage lindu kerge liigutusega oma käel, kuni ta ise ära lendab. Piiritaja väristab end ja ajab suled puhevile selleks, et tiibadesse verd pumbata – niimoodi seab ta end lennuvalmis,” kirjeldas Siimson.
Kui linnupojal sulgi seljas ei ole või sulgede vahelt paistab selgelt paljast nahka, peaks linnupoeg olema veel pesas. “Sellisel juhul võib pesast välja kukkunud poja tõsta tagasi pessa või panna kõrgemale varjulisse kohta toibuma. Kui linnuvanem pole ise poega hüljanud, hoolitseb ta poja eest edasi. Küll aga ei tohi inimene linnupoega loodusest minema viia,” toonitas peaspetsialist.
Linnupoegade ja loomalaste iseseisvumise periood on tema sõnul nende jaoks tundlik ja proovikivide rohke aeg. Iga loomapoeg, kes siia ilma sünnib, täiskasvanuks ei saagi. “Looduslik valik on looduse loomulik osa, millesse inimesel sekkuda ei tasu. Ühe õnnetus on teise õnn – mõnest väetimast või haigest loomast võib saada teise jaoks elupäästev kõhutäis. See on vajalik loodusliku mitmekesisuse säilimiseks,” lisas Siimson.
Selgelt vigastatud või kuhugi kinni jäänud ehk hätta sattunud metsloomast saab teatada riigiinfo telefonile 1247. Seejärel otsustavad spetsialistid, kuidas on õige edasi tegutseda.
Teavet hättasattunud metsloomade kohta leiab keskkonnaameti kodulehelt.
Keskkonnaamet
