Viimastel nädalatel on Eesti avalikus ruumis olnud tunda ärevust, kuna riik desünkroniseerib oma elektrisüsteemi Venemaa sagedusalast ning sünkroniseerib Mandri-Euroopa sagedusalaga.
Tekkinud on mitmeid küsimusi, kahtlusi ja isegi hirme, millest paljusid võiks kokku võtta ühe küsimusega: kas meid ootab ees pimedus? TalTechi ettevõtlus- ja teadusportaalis Trialoog kinnitavad TalTechi teadlased ja eksperdid, et paanikaks pole põhjust.
Oleme siiamaani elanud justkui Venemaa elektritraadi otsas ja paljudel on küsimus, kuidas me nüüd tulevikus hakkama saame? Ma väidan, et liikumine Venemaa sagedusalast Mandri-Euroopa sagedusalasse mitte ei suurenda , vaid pigem vähendab riske.
TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Mart Landsberg rääkis, et viimastel aastakümnetel on Eesti energiasüsteemi üks suurimaid riske olnud sõltuvus Venemaa elektrivõrgust. See on pakkunud küll stabiilsust, kuid on samas tähendanud ka haavatavust võimalike geopoliitiliste riskide suhtes. „Oleme siiamaani elanud justkui Venemaa elektritraadi otsas ja paljudel on küsimus, kuidas me nüüd tulevikus hakkama saame? Ma väidan, et liikumine Venemaa sagedusalast Mandri-Euroopa sagedusalasse mitte ei suurenda , vaid pigem vähendab riske.“
Sünkroniseerimise tulemusena suudab Eesti energiasüsteem vabaneda pikaajalisest süsteemsest sõltuvusest ning saavutada suurema autonoomia ja energiajulgeoleku.
Hirmul on suured silmad
Landsberg rõhutas, et sünkroniseerimist on avalikus ruumis üle müstifitseeritud. „Sellistes sammudes nagu Eesti energiasüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga ei ole midagi erakorralist,“ ütles Landsberg. Ta tõi näiteks Iirimaa, mille suurus ja energiasüsteem sarnanevad Balti riikidega ning mis suudab tulla edukalt toime ka olukordades, kui puhub tuul ja paistab päike ning muud elektrijaamad ei tööta“.
Tema sõnul on viimase kümne aasta strateegilised ja tehnilised arendused tõstnud oluliselt meie süsteemi vastupidavust ja paindlikkust. „Eesti energiasüsteem on täna tugevam kui kunagi varem ja paremini valmis iseseisvalt hakkama saama.“
Inimesed, kelle jaoks on elekter eluliselt tähtis, peaksid alati olema valmis võimalike katkestuste jaoks – olenemata sellest, kas oleme ühendatud Venemaa või Euroopa sagedusalaga.
Seoses sünkroniseerimisega on kõige sagedamini küsitud, kas igal kodumajapidamisel peaks olema varugeneraator. Landsberg vastas sellele küsimusele otse: „Inimesed, kelle jaoks on elekter eluliselt tähtis, peaksid alati olema valmis võimalike katkestuste jaoks – olenemata sellest, kas oleme ühendatud Venemaa või Euroopa sagedusalaga.“
Landsberg tõi välja, et elektrikatkestusi võivad põhjustada väga erinevad tegurid: äärmuslikud ilmastikuolud, sabotaaž või tehnilised vead. Need riskid eksisteerivad sõltumata Eesti sagedusalast. „See, et liitume Mandri-Euroopa sagedusalaga, ei suurenda elektrikatkestuste tõenäosust,“ kinnitas ta.
Paanikaks pole põhjust
Kuigi rahva seas levib arvamus, et lahkumine Venemaa elektrivõrgust ja liikumine Euroopa sagedusalasse võib kaasa tuua suuri riske või lausa elektrikatkestusi, ei näe eksperdid paanikaks põhjust. „Meie uuringud ja simulatsioonid näitavad, et Eesti energiasüsteem on võimeline töötama nii väiksema lokaalse saarekesena kui ka suurema Euroopa süsteemi osana,“ ütles TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi kaasprofessor tenuuris Jako Kilter.
Ei tasu üle müstifitseerida, et meid ootab ees pimedus. Ma arvan, et pigem ei oota.
Kilter lisas, et kõik viimase kümnendi jooksul rajatud elektrijaamad ja tootmisvõimsused on projekteeritud selliselt, et nad vastaksid Euroopa sagedusalas töötamise nõuetele. Samuti on viidud läbi ulatuslikke katsetusi ja modelleeritud erinevaid stsenaariume, sealhulgas äärmuslikke olukordi. „Ei tasu üle müstifitseerida, et meid ootab ees pimedus. Ma arvan, et pigem ei oota,“ rahustas Kilter ning rõhutas, et Eesti energiasüsteem on valmis toime tulema ka keerulistes tingimustes.
TalTechi õigusinstituudi dotsent Holger Mölder toob arutelusse laiema geopoliitilise vaate. Tema sõnul on Balti riikide lahkumine Venemaa energiasüsteemist strateegiliselt oluline samm. „Selle otsusega astutakse üks viimaseid samme nõukogudeaegsest süsteemist vabanemisel ja tugevdatakse sedasi meie energiajulgeolekut,“ ütles Mölder.
Mölder rõhutas, et sünkroniseerimine on osa laiemast strateegilisest raamistikust, mis vähendab Eesti ja teiste Balti riikide haavatavust hübriidohtude ees. „Kui 1990. aastatel langetati julgelt otsuseid, mis eraldasid meid nõukogude süsteemist, siis nüüd seisame viimase tõkke ees,“ lisas ta.
Eesti positsioon uues sagedusalas
TalTechi energiamajanduse ekspert Hannes Agabus rääkis, et sünkroniseerimine on pigem uue energiaturuajastu algus kui lõpp-punkt. „Sünkroniseerimisega kaasneb palju küsimusi, näiteks kuidas jagada ühiskonna ja turuosaliste vahel energiajulgeolekuga seotud kulusid ning kuidas luua uute tootmisvõimsuste rajamiseks stiimuleid,“ ütles ta.
Vastates küsimusele, kas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga annab Eestile energiaturul konkureerimiseks parema positsiooni, selgitas Agabus, et sünkroniseerimine iseenesest ei loo otsest konkurentsieelist, kuna Eesti peab jätkuvalt tagama oma tootmisvõimsuste ja reservide piisavuse. „Konkurents energiaturul tähendab, et peab olema midagi, millega konkureerida. Täna on Eesti pigem importiv riik, mistõttu ei paranda sagedusala muutus drastiliselt meie positsiooni turul.“
Kui odavamast piirkonnast voolab elekter kallimasse piirkonda, võib see turuhinda mõjutada.
Agabus lisas, et Mandri-Euroopa sagedusalas kehtib reegel, mille kohaselt peab iga sagedusala piirkond suutma esmajärjekorras tagada ise oma reservid. Alles siis, kui piirkonnas tekib ülejääk, saab seda pakkuda teistele turgudele. See tähendab, et Eestil on võimalus tulevikus teenida tulu reservvõimsuste pakkumisest naaberriikidele, kuid see eeldab täiendavaid investeeringuid tootmis- ja reservvõimsustesse.
Samuti juhtis Agabus tähelepanu sellele, et energiaturu hinnad sõltuvad tugevalt riikidevahelistest ülekandevõimsustest. Kui odavamast piirkonnast voolab elekter kallimasse piirkonda, võib see turuhinda mõjutada. Samas, kui reservide tagamiseks on vaja piirata ülekandevõimsust, võib see turuhinda hoopis tõsta.
Agabus märkis, et Eesti energiapoliitika vajab selget ja järjepidevat juhtimist, et tagada investeeringud taastuvenergiasse ja reservvõimsustesse. Ta tõstis esile Eesti üleminekut sajaprotsendilisele taastuvenergiale, mis võib lähiaastatel energiaturu dünaamika põhjalikult ümber kujundada.
Muutuseks valmis
Eesti liikumisega Mandri-Euroopa sagedusalasse suurendatakse oluliselt energiajulgeolekut ja vähendatakse sõltuvust Venemaa süsteemist. Kuigi protsess võib tunduda tehniliselt keeruline ja tekitada avalikkuses mitmeidki küsimusi, rõhutasid TalTechi eksperdid, et protsessis pole midagi müstilist ega hirmutavat.
Eesti energiasüsteem on täna tugevam kui kunagi varem.
Sünkroniseerimine on pigem võimalus kui risk – see loob uusi turuväljavaateid, tugevdab energiajulgeolekut ja paneb aluse tulevasele energiamajandusele, milles mängib üha suuremat rolli taastuvenergia. Tasub uskuda TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktorit Mart Landsbergi: „Eesti energiasüsteem on täna tugevam kui kunagi varem.“
Kuidas olla valmis elektrikatkestuseks?
Sünkroonala vahetuse eest vastutav Kliimaministeerium ja Elering on võtnud eesmärgi, et ümberlülituse läbiviimist ei peaks tarbija märkama. Kuigi tehniliselt ei tohiks sellega mingeid riske kaasneda, peame alati olema valmis võimalikeks niheteks tavaelust hübriidrünnakute, tehniliste viperuste või looduslike kriiside näol.
Soovitame igal inimesel:
- Mõelda läbi, mida sinu ja su pere jaoks tähendab, kui kodus pole elektrit, vett ja/või kütet.
- Valmistuda kodus iseseisvalt hakkama saama vähemalt nädal aega.
- Hoida kodus varusid oma vajadustest lähtuvalt: vesi, toit, ravimid ja muu sinule vajalik.
Lisainfot elektrikatkestusteks valmistumise saab olevalmis veebilehelt.
Käitumisjuhised inimestele
Mõtle läbi millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus ning kuidas neid leevendada. Näiteks missuguste seadmete töö sõltub elektrist: lambid, pliit, külmkapp, pesumasin, TV ja raadio, seadmete laadimine jne. Samuti võivad välisuste kiibid ja väravad toimida ainult elektriga. Enamasti sõltub elektrist ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool. Pikema elektrikatkestuse ajal võivad kauplused, apteegid ja tanklad olla suletud.
Veendu, et sul on kodus olemas kõik vajalik, et vähemalt nädal aega ise hakkama saada. Seetõttu varu vajalikud asjad juba täna!
Vaata, millised varud peaksid sul kodus olemas olema.
Veevaru ja kanalisatsioon
Varu koju joogivett, kui sinu maja veevarustus sõltub elektrist või sa pole kindel, kuidas see täpselt töötab. Kui sõltud ühisveevärgist, uuri kohalikult omavalitsuselt või vee-ettevõttelt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud veega varustamine elektrikatkestuse korral.
Joogivett varu 3 liitrit inimese kohta vähemalt üheks ööpäevaks. Mõtle läbi, kust joogivett vajadusel juurde saada. Endale lähima loodusliku veeallika leiad siit.
Muust looduslikust veekogust võetud vett, sealhulgas lumevett, keeda suurel kuumusel 10 minutit või kasuta veepuhastusvahendeid (filtrid, tabletid).
Jälgi kohaliku omavalitsuse teadaandeid elanike joogiveega varustamise kohta.
Elektrikatkestuse korral ei tööta ka kanalisatsioon, mis võib kaasa tuua tõsised üleuputused, reostused ja haiguste leviku. Alternatiivina saab kasutada tualettpotti asetatud prügikotte või näiteks kuivkäimlaid.
Küte ja soojus
Kui sinu kodu soojavarustus sõltub elektrist, mõtle läbi alternatiivsed võimalused. Kui sinu toasoe sõltub keskküttest, uuri kohalikult omavalitsuselt või teenuseosutajalt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud selle toimimine ka elektrikatkestuse korral.
Ahju, kamina või puupliidi olemasolul jälgi, et küttekolded oleks hooldatud ning küta mõistlikult.
Kui sellised võimalused puuduvad, kasuta sooja hoidmiseks vaid ühte ruumi. Sulge uksed, aknad ja ventilatsiooniavad ning tihenda kohad, kust soojus võib toast väljuda.
Alternatiivseid kütteseadmeid (nt gaasiradiaator või -soojendi) kasuta vastavalt kasutamisjuhistele ja tuleohutusreeglitele.
Generaatori olemasolu korral kontrolli selle töötavust ja kütte piisavust.
Kui sul hakkab kodus liiga külm, mine võimalusel lähedaste juurde või pöördu kohaliku omavalitsuse poole.
Kodused varud
Hoia kodus toiduvaru, mida saad kasutada ka olukorras, kui sul pole kuumutamise võimalust. Abiks on ka grill, matkapliit või priimus, mille abil toitu valmistada. Sealjuures järgi kõiki tuleohutusnõudeid!
Toiduvaru võiks olla midagi sellist, mida sa ka igapäevaselt tarbid ning saad ringluses hoida. Ära unusta lemmiklooma!
Osa toidust võiks olla lihtsasti valmistatav ja pika säilivusajaga. Sobivad ka kohe tarbitavad toidud (konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, müslibatoonid jne).
Pea meeles, et elavat tuld ei tohiks kunagi järelevalveta jätta ning põlemisel tekivad mürgised gaasid. Matkapliiti, priimust ja väligrilli kasuta ainult õues!
Veendu, et kodus oleks patareidel töötav raadio ja taskulamp (vm alternatiivne valgusallikas). Patareide varu võiks samuti kodus olemas olla.
Side ja sularaha
Kui elektrikatkestus kestab pikka aega, võivad töötamast lakata ka sularahaautomaadid ja kauplused.
Hoia rahakotis pisut sularaha, millega saad maksta ka siis kui kaardimaksed ei toimi.
Igaühel võiks olla varuks sularaha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest. Ka hoiupõrsast võid leida vajaliku summa pisiostudeks.
Hoia oma akupangad laetuna! Nende abil saad laadida telefoni või lampi, raadiot jne. Kasuta akupanka säästlikult ja vaid vältimatu vajaduse korral, nii pikendad nende tööaega.
Side- ja elektri puudumisel oled olukorra arengutega kursis patareitoitel või dünamoga raadio abil. Alternatiivina saad kasutada ka autoraadiot (hoia auto kütusepaak alati vähemalt pooltäis). Pea meeles, et riik jagab infot ERR kanalites ning Vikerraadios.
Selgita välja oma kohalikust omavalitsusest, kus asub sinu kodukandi kerksuskeskus, kust saad kriisiajal infot, nõu ja abi. Lisainfot kerksuskeskustest leiab Hiiumaa valla kodulehelt.
Päästeamet
