Algul on tilluke tükike või häälik. Mitmest tükikesest sai kokku juba lapikese või sõna. Lapikesed hulgakesi saavad kokku kaltsunukuks, sõnad aga lauseteks.
Pisut silmasära, hingesoojust ja südamehellust ning sünnibki Sipsik, kes räägib, laulab ja sõnu seab, sündinud lausetel aga on mõte, mida kanda.
Nii sündis 55 aastat tagasi Eno Raua ja Edgar Valteri ühistööna valminud Sipsik. Nii sünnib ka sõnateater, mis aitab meie lastel kasvada targaks ja arukaks. Selliseks sõnatargaks, et kui need Hiiumaa lapsed kõnelema hakkavad, tuleb tekst kui merelaine, kannab mõtteid ja soove, et kõik see maa kuuleb ja kõik see ilm saab aru.
Laupäeval kohtusid Kärdla kultuurikeskuses Hiiumaa koolinoored, et veeta üks tore teatripäev. Esinemas oli ligi sada õpilast. Puudusid Suuremõisa ja Lauka lapsed, aga Emmastest tuli lausa kolm etendust, neist üks venekeelne. Oma head taset näitasid Käina lapsed. Oli rohkesti nuku-ja sõnamängu. Nii Kärdla, Palade kui ka Emmaste kool olid etenduse üles ehitanud nii, et osaleda said kõik ühe klassi õpilased.
Juhendajaid oli kokku üheksa, etendusi sama palju. Kasutusel olid nii kontserdi- kui kinosaal ja tõesti-tõesti – kolme tunniga olidki kõik etendused vaadatud.
Hiiumaa kooliteatrite päeva vedasid Marie-Femke Jaarma ja Kerli Kivisikk, kes suutsid muuhulgas ka ühe suure Sipsiku valmis meisterdada. Üllatusnumber tuli Tiina tantsustuudio kuuendalt rühmalt Sipsiku-tantsuga.
Žürii analüüsis etendusi ja andis pärast juhendajatele nõu – kuidas jätkata, mis oli väga hästi, mida võiks lihvida. Žüriisse kuulusid Suuremõisa kooli õpetaja Külli Kreegi, tõeline teatrihuviline Helve-Esta Sillamaa, Kärdla kooli õpetaja Sirje Soop, kooliteatri vilistlane Tõnu Tamm ja Kristiina Oomer Eesti harrastusteatrite liidust.
Eripreemia omaloomingu ja oma loomingu ehk ise mõtlesime välja ja ise tegime teoks eest anti Emmaste kolmanda klassi poistele – etendus “Kana plaan”, juhendajad Kaie Pranno ja Maris Vetsi. Selle etenduse peategelane Verner võttis teema kokku lausega: “Ja mina õppisin ilma kiirustamata oma teksti esitama”.
Eripreemia isamaalise teema käsitlemise eest läks Palade kooli kolmandale klassile – etendus “President Kinnas” ja juhendajaks klassijuhataja Irina Luik.
Eripreemia eheda vene kultuuri esitamise eest läks lavaloole “Maša ja Karu” – juhendaja Svetlana Orav ja näitlejateks Emmaste
6. klassi lapsed (seitse poissi ja üks tüdruk)
Eripreemia parima puändiga loo eest anti Mari-Liis Leivalti käe all harjutavatele noortele, etendus “Läksid kassid kalale”.
Eripreemia muusikalise kujunduse eest pälvisid Emmaste algklasside õpilased loo “Jöulurööm” eest, mida aitasid lavale seada autor Sende Lipu ning õpetajad Ivi Teller ja Maris Vetsi.
Eripreemia parima koostöö eest viisid koju Käina õpilased – juhendaja Tiia Korv on teinud väga head tööd sõna ja hääle koolitamisel, etendus “Aga ma olen lihtsalt üks laps” oli kokku pandud eestikeelsetest luuletustest.
Tunnustuse osaliseks said Margareeta Käär lapse osatäitmise eest etenduses “Jöulurööm” ja Eduard Transtok Käina kooliteatrist.
Näitlejapreemiad pälvisid Meribel Piil, nimitegelase rolli eest Kärdla kooli etenduses “Timbu-Limbu õukond ja Lumemöldrid”, Eva Lota Eespakk Kasparina Kärdla nukuteatri loos “Imekaunis Isabella” ja Joosep Grahv Kärdla nukuteatri etenduses “Nukuteater trullib” kandva rolli eest.
Žürii karmi, aga kaalutletud otsuse tulemusena sõidavad Hiiumaad vabariiklikule kooliteatrite festivalile esindama Emmaste poiste lugu “Kana plaan” sellest, kuidas kana tahtis lõunamaale talvituma sõita, ja Kärdla nukuteatri “Nukuteater trullib”, Ilmar Trulli lavastatud luuletustest. Pikk sõit Valgamaale on vaja kalendrisse märkida 29.–30. aprilliks.
Suur tänu kultuurkapitalile ja rahvakultuuri maakondlikule toetusprogrammile, tänu millele sai tore teatripäev teoks!
Ille Savioja
Kärdla kultuurikeskuse tegevusjuht