Koduõed ja koduõendus jõudsid Hiiumaale juba 2003. aastal. Olemas on isegi dokument “Hiiu maakonna hooldus- ja õendusabi võrgu arengukava 2008–2015”. Selles on kirjas, et tulenevalt elanike arvust on Hiiu maakonnas arvestuslik vajadus kolme täiskohaga töötava koduõe järele. Näiteks tuuakse, et 2007. ja 2008. aastal oli koduõendusteenusel vaid viis isikut Käina vallast. Samas tõdetakse, et teenuse osutamine laiemalt seisab personalipuuduse taga.
Õiget hoogu pole teenus tänini sisse saanud, sest koduõdesid on lihtsalt vähe. Hiiu Leht kirjutas 2003. aastal, et ametisse võeti kaks koduõde. Eelnimetatud dokumendist selgub, et 2007. aastal oli ametis üks koduõde, kes osutas teenust FIEna. Ka praegu on koduõdesid vaid üks.
Ehk on koduõdede vähesus ka põhjuseks, miks sellisest teenusest suurt ei teata. Tuua on üks näide eakast hooldatavast, kelle pereliige jäi oma ema hooldamisel hätta ja kuulis hoopis kolmandatest allikatest, et nii keerulises olukorras saab appi kutsuda koduõe ja teenuse eest tasub haigekassa.
Kas perearstid, kes peaks koduõe patsiendi juurde suunama, ikka teavad, et ka meie saarel on selline võimalus olemas? Probleemi teine pool on, et ühest koduõest lihtsalt ei piisa kõigi soovijate aitamiseks. Võib-olla sellepärast seda teenust eriti ei soovitatagi?
Aga inimesed on ju ometi hädas. Kust leida meditsiiniharidusega inimesi, kes seda rasket, kuid tänuväärset tööd tegema soostuks?
17. märts 2017
