Erakogu Võtangi siin “mõttehiidlasena” mõtiskleda küsimuse üle, kuidas hoida ja edendada Hiiumaad elurikka ja elamisväärsena, ja vahest ambitsioonikamaltki, kuidas pakkuda teistelegi eeskuju kestliku eluviisi korraldamisel.
Valla visioonidokumendid pakuvad selles küsimuses julgustavaid lubadusi. Praegu kehtiv arengukava määratleb Hiiumaad kui “armast, peresõbralikku, loodust hoidvat ja väärtustavat elujõulise uuendusmeelse kogukonnaga saart Läänemeres”. Dokumendis kinnitatakse, et Hiiumaa ettevõtted järgivad jätkusuutliku (rohe-)majandamise põhimõtteid, et loodus on hoitud ja metsaressurss säästlikult kasutatud, et väärtuslikud maastikud on säilitatud ja hooldatud ning et Hiiumaa kogukond on keskkonnateadlik.
Veelgi asisem on mullu märtsis vallavolikogus heaks kiidetud energia- ja kliimakava “Roheline Hiiumaa”. See näeb ette, et aastaks 2030 on Hiiumaa süsinikuheidet vähendatud 40 protsenti ja et aastaks 2050 ollakse kliimaneutraalne. Väga oluline on ka eesmärk muutuda 2030. aastaks energiasõltumatuks saareks – tarbida taastuvallikatest toodetud energiat ning kasutada biojäätmeid ringmajanduse põhimõttel.
Dokument pöörab eraldi tähelepanu Hiiumaa metsade eest hoolitsemisele, rõhutades, et kõik metsade majandamisotsused tuleb teha teadmistepõhiselt. Intensiivselt lubatakse majandada vaid põllumaadele rajatud esimese põlvkonna metsi, mille elustikuväärtus on väike, ning väheintensiivselt majandada suure elustikuväärtusega metsi. “Eesmärgiks on metsade mõõduka majandamise kaudu tagada elurikkuse säilimine,” on kavas kirjas.
Kui energia- ja kliimakava mullu kevadel heaks kiideti, kirjutas tollane volikogu esimees Aivar Viidik Postimehes varjamatu uhkusega, et “Hiiumaa rohepööre näitab eeskuju” (20.04. 2021). Leian samuti, et hiidlaste julged ja läbimõeldud sammud on hea näide “oma aia harimisest”, mille kaudu panustada ka maailma parandamisse.
“Rohelise Hiiumaa” visioon haakub väga hästi hiljutise Eestimaa Looduse Fondi ettepanekuga luua Hiiumaale rahvuspark, mis hõlmaks saare põhja-, lääne- ja keskosasse jäävaid riigimaadel asuvaid põlismetsi. Hiiumaa metsad on oma elurikkuselt ainulaadsed, nagu seda kinnitab tihe vääriselupaikade esinemine. Samas on viimastel aastatel raiesurve metsadele pidevalt kasvanud (nagu olen seda oma nahal Kalestes kogenud) ja rahvuspargi loomine seega väga hea viis senist elurikkust kaitsta.
Kui kõik maha hüütud plaanid ellu viia, siis on suur võimalus, et Hiiumaast saab nii Eestis kui kaugemalgi kestliku eluviisi ja elurikkuse musternäide. Kõrgelt hinnatud, kogukondlik ja ettevõtlik rohesaar, mis on kliimaneutraalne ja energiasõltumatu, kus ühistransport toimib kohapeal toodetud vesiniku- või elektritoitel, kus on välja ehitatud elektrijalgrataste ja -rendiautode ning kergliiklusteede võrgustik, kus leidub palju vääriselupaiku ja põlismetsi, kus on kõrge välisõhu kvaliteet ja madal müratase, kus elab ja töötab palju toimekaid, toredaid ning keskkonnateadlikke inimesi. Sellist Hiiumaad ma tahaksin!
MAREK TAMM
Mõttehiidlane
