Hiiumaa arenduskeskuse korraldatud kogukonnateenuse koolituse õppereis viis Hiiu maakonna mittetulundusühingute esindajad maikuus õppereisile Saaremaa küladesse, enamasti neisse, mis saanud aasta küla tiitli ja kus on ka külamajad.
Kokku käisime kahe päeva jooksul 11 külamajas ja tutvusime 11 seltsi tegemistega. Eesmärgiks saada kogemusi, kuidas naabersaare mittetulundusühingud end ära majandavad. Variante oli üsna mitmesuguseid: oli neid, kus selts teenib tulu ja saab iseseisvalt hakkama, oli neid, kus vallaga sõlmitud leping teenuste osutamiseks, aga ka neid, kus vald on palganud külamajja töötaja.
“Kuna me alles ühinesime, siis on praktika väga erinev – osadel on lepingud, kus vald maksab kõik kinni, osadel maksab osaliselt, midagi kompenseeritakse, mõnel ei olegi veel lepingut,” rääkis Paadla külaseltsi juhatuse liige Tiina Luks.
Liikmemaksud on enamasti väikesed ja rohkem sümboolse väärtusega. Vallalt saab küsida toetust projektide omaosaluse katteks, tegevustoetust ja uue toetusena ka külaraha.
Külaraha on ette nähtud kas külavanema või külavanema rolli täitva külaseltsi kuludeks ja saab kasutada ainult juhul, kui külavanem valitud. Summa sõltub nii Saaremaa valla eelarve võimalustest kui küla elanike arvust. Ühe küla baasraha on veidi üle 48 euro, millele lisandub 1,46 eurot iga külaelaniku pealt. Külade koondudes summa muidugi kosub.
Külamaju on Saaremaal avatud endistes koolides, lasteaedades, sööklates ja kontorites. Neis peetakse lastehoidu, raamatukogu, pakutakse kaitstud töökohti ja puuetega inimeste päevahoidu, korraldatakse huvitegevust, renditakse ruume pidudeks ja lubatakse saunas käia.
MTÜde isemajandamise ja toetamise teema oli jutuks ka kohtumisel Saaremaa vallavalitsuse ja Saarte koostöökogu esindusega Karala külamajas, kus põhjaliku ülevaate andis Saaremaa abivallavanem Kristiina Maripuu. Tema andmetel eraldas Saaremaa vald sel aastal MTÜde tegevustoetusteks enam kui 300 000 eurot, projektitoetusteks on ette nähtud 70 000 eurot, sellest külaelu projektidele 10 000 eurot, külaraha on jagada kokku 40 000 eurot ning oma- ja kaasfinantseeringut katab vald 31 000 euro ulatuses.
Mõned näited
Randvere endises algkoolimajas võtsid meid vastu Ludmilla Siplane ja Sirje Kiier. 2005. aastal suletud koolimajas on praegu Randvere tööõppekeskus, kus pakutakse puuetega inimestele kaitstud töökohtade teenust. “Nad tulevad rõõmuga, on hästi õnnelikud, et saavad tööd teha ja näitavad oma valmistöid kõigile,” rääkis Siplane.
“Terved inimesed saavad tööl käia, nemad ei saa alati,” selgitas Kiier, et puuetega inimeste jaoks on see võimalus väga oluline. “Hommikuti on nad nii tähtsad, tulevad bussi pealt, mõni pikema sammuga ees, et varem jõuda… Õhtuks oled küll väsinud, aga kui näed, kuidas nad hommikul tulevad, siis on kõik see väsimus läinud.”
Keskuse asutasid 13 aastat tagasi kaks naist, kel mõlemal puudega laps. Praeguseks on ametis kolm täiskohaga juhendajat ja tegevusjuhendaja ning teenust saab 29 inimest. Praktikal käivad ka erivajadustega kooli õpilased. Lähiajal lisandub päevahoiuteenus ühele raske puudega inimesele.
Teenuseid rahastab sotsiaalkindlustusamet ja vald annab tegevustoetust, maja ülalpidamiseks aga müüakse puuetega inimeste käsitööna valminud taaskasutusmaterjalidest esemeid, ettevõttele Good Kaarma valmistatakse pakendeid ja Saaremaa vallale tikitud postkaarte.
Hoones leidub väike koolile pühendatud muuseuminurk ja kõrvalhoones toimetab külaselts Randvere Heaks. Seltsil sai valmis mänguväljak, koos käib loovusring, kasutada on väike köök ja taastamisel koolisaali lavaruum.
Paadla selts Kõrkkülas
Kõrkküla seltsimaja on endine kolhoosi söökla. Maja ostis tollane vald seltsile 2008. aastal ja külamaja avati 2010. Hoones toimetab Paadla kandi selts ja rentnikuna on maja katuse all ka väike külapood. Kaheksat küla koondav selts korraldab populaarset muusikasündmust Kärla Triip, kaasates ka suvesaarlased Margit ja Harri
Kõrvitsa, keda kohalikud sõbralikult suvikõrvitsateks kutsuvad. Aasta jooksul tähistatakse tähtpäevi ja seltsil on ligi 40 liiget, neist aktiivsemad paarkümmend.
Vallalt saab selts taotleda toetust projektide omaosaluse katmiseks, makstakse ka tegevustoetust, lisaks saab küsida külaraha. Seltsi juhatuse liige Tiina Luks selgitas, et Kärla valla ajast on sealkandis tavaks, et külavanemate rolli täidavadki seltsid. “Seltsil on tugevam jõud ja suurem meeskond,” põhjendas ta. Sel aastal on nende seltsil külaraha saada umbes 500 eurot. Suudetakse teenida ka ise – pidudeks pakutakse saali, aga kuna külamajas on ka uhke köök ja leidub kokkasid, võib seltsilt tellida ka piduroad. Samuti on külamajas saun ja pesupesemise võimalus. Samas on ka kulud, näiteks elektriarved, päris suured.
Leedri küla koguneb küünis
Leedri külaküünis võttis meid vastu samanimelise külaseltsi juhatuse liige Jaanika Vakker, Tegemist on ligi viiesaja aastase sumbkülaga, mida iseloomustavad kiira-käära teed, kõrged kiviaiad ja üksteise kukil elumajad, kust korraga paistab kätte kolme kuni viie talu trepp. Taludes on sajandeid püsinud samad perenimed ja maju võõrastele meelsasti ei müüda ning üksteist tuntakse talunime järgi. “Oleme keskaegne näidis korterelamust – kõik elavad üksteise seljas nagu üks kommuun,” naeris Vakker.
Leedri küla selts asutati 2005 ja seltsil on poolsada liiget. Vakker ütles, et omaette käivad koos noored ja pensionärid, aga kui on midagi koos vaja ära teha piisab, kui korra hõigata ja tulevad kõik, raukadeni välja.
Külaplats asub Saaru väljal, kuhu on seatud sisse lõkkekoht, ehitatud külakuur, varjualune ja kiik. “Kuna me suhtleme omavahel nii tihedalt, siis ei ole meil vaja kooskäimismaja, mis oleks soe ka talvel,” selgitas Vakker. “Me ei viitsi kütta ega mingeid torusid vahetada ja tahtsime, et võimalikult lihtne oleks.”
Vakker ütles, et kui aasta küla tiitli saamise ajal oli käsil palju projekte ja korraldati sündmusi, siis praegu on seltsielus vaiksem aeg. “Külaasja ei saa teha vägisi – kui ikka sisemine tunne on tühi, siis kas muudad midagi või teed midagi muud,” ütles ta.
Küla on kuulsaks teinud ka Orbu talu, kus keedetakse kadakasiirupit ja müüakse maitsestatud siirupitooteid. Külaselts aga pakub giidiga külaekskursioone, bussireise, giiditeenust Saaremaa piires ja kadakasiirupi degustatsioone.
Muuhulgas haldab külaselts ka küla prügimajandust, olles n-ö prügikäitleja – kogub nn prügiraha ja maksab veoarve. Plussiks see, et kogu küla peale kokku on kolm suurt konteinerit ja prügiauto ei pea sõitma igasse õue.
Karala külamaja
Karala külamaja tegemisi korraldab Kaja Juulik, kes on samanimelise külaarendamise seltsi eestvedaja algusest peale ehk aastast 1996. Suures Saaremaa vallas juhib ta Lääne-Saare kogukonnakogu, mis on ainuke, teistes endistes valdades on osavallakogud.
Külamajaks ehitati ümber kunagine sovhoosi traktoristide jaoks kokkuklopsitud osmikulaadne kontor. Kuna külaseltsil polnud kohta, kus koos käia, tehti aastatel 2011–2012 külameetmesse taotlused. Mõlemad olid edukad ja maja sai kiiresti korda. “Näen, kuidas paljud külaseltsid taotlevad väikseid projekte ja teevad ja ehitavad, sellega võrreldes läks meil super hästi – saime maja töösse ja maja majandab ennast ise ära,” ütles Juulik.
Tulu teenitakse maja välja üürides, seltsi liikmete jaoks on üürihind märksa soodsam. Veel ühe teenimisvõimaluse pakub keraamikaahi, mida meelsasti kasutavad ka lähikonnas suvekodu omavad kunstnikud. Lisaks on kogu aeg müügil loteriipileteid, mille auhinna saab nummerdatud kastidest ise valida. Seltsi tegevust toetab ka vald ja muidugi kirjutatakse projekte. Samuti kogutakse elanikelt annetusi – näiteks kohalike teede mustkatte alla viimise projekti omaosaluseks sai selts kokku 4000 eurot.
“Eesmärk on ellu jääda ja end ära majandada,” ütles Juulik. Ta nentis ilmse rahuloluga, et kõik suured asjad, mis küla arengukavasse kirja said, on kümne aastaga teoks tehtud.
Külamajas toimub päris palju sündmusi – näiteks mullu oli 68 üritust ja 1230 külastajat, aga on olnud ka tihedamaid aastaid.
Seltsi kuulub liikmeid mitmest külast, mitte ainult Karalast. Juulik leiab, et külad võiksidki koonduda ja moodustada suuremaid piirkondi. Külavanem on neil kunagi olnud, aga praegu mitte ja nii toimetab külaasju selts. Juulik viitas, et Saaremaa vald võttis vastu külavanema statuudi ja selles on võimalus, et selts saab kandideerida külavanema rolli, läbides enne vastava valimisprotsessi. Ühtlasi annab see võimaluse taotleda külaraha.
Kõljala külamaja
Kõljala külamajas võttis meid vastu kohaliku kultuuriseltsi Kevade eestvedaja Veeve Kaasik. Taimekasvatuse konsulendina töötav Kaasik rääkis, et sovhoosi lasteaia maja oli juba hävinemas. Paljud kahtlesid, kas üks selts üldse peaks nii suurt maja enda hoolde võtma, aga nüüdseks on see Euroopa Liidu toel korda tehtud ja sel sügisel on kavas hoonele paigaldada maaküte. Kaasik meenutas alguseaegade kõhklusi, kas tullakse toime, ja tõdes, et nüüd on see maja neile nagu teine kodu. “Siin on nii hea olla,” ütles Kaasik ja teised naised noogutasid kaasa.
Viie küla elanikke koondav selts saab sissetuleku, rentides saali ja kööki, väikese raha eest saab käia külamaja saunas. Laupäeviti on saalis lauatennisetreeningud ja -võistlused. Ruumi rendib Kuressaare tennisklubi Tops ja mängudeks on selts soetanud hulga lauatenniselaudu ja spetsiaalsed valgustid. Samuti on seltsil toetajaid-annetajaid, näiteks kohalik põllumajandusühistu, aga ka üks edukas põllumees. Praegu kogutakse raha maakütte projekti omaosaluseks.
Külamaja juures on peoplats ja vana õunaaed, korraldatakse kokkusaamisi ja pidusid tähtpäevadel, laatasid, jalgrattamatku jms.
