- päev, 11. jaanuar – Namhae keskkool ja majutuskodud
Ärkasime poistega mingi telefoni helina peale. Plaan oli hommikul võikusid süüa. Võileibade järgi minnes kohtusime teel Jinsu isaga, kes meid kohalikku poodi viis. Ostsime kohalikku jäätist, ja sõitsime tagasi seda nautides.
Siis oli hetk puhkamiseks ning asjade pakkimiseks. Ootasime taaskord bussi, mis pidi meid viima Namhae High Schooli. Kohale jõudes paterdasime plätudega ringi, kohtusime enda võõrustajatega ja uurisime lihtsalt nende kooli.
Kool üle vaadatud, suundusime sööma. Hommikusöögist oli kõht endiselt täis, kuid lõunat anti mitu kandikutäit. Püüdlikult sõime ikka kõik ära. Kui Eestisse tagasi jõuame, oleme ilmselt kõvasti juurde võtnud.
Austusest ja uudishimust kummardasime ka meie kolm korda.
Peale sööki sõitsime vanade ragisevate bussidega 681 m kõrguse mäele. Algas jalatrenn. Ronisime pikalt treppidelt ja radadelt erinevate majade juurde, kuni lõpuks jõudsime suure halli Buddha kuju juurde. Austusest ja uudishimust kummardasime ka meie kolm korda.
Hiljem suundusime tagasi Namhae kooli, kus toimus ametlik vastuvõtt. Omalt poolt andsime sealsetele kutse külastada meie Hiiumaa Gümnaasiumi. Saime palju kingitusi, sealhulgas musta pusa, millel oli suurelt trükitud: HIIUMAA, NAMHAEGO.
Ees ootas kauaoodatud õhtu, mille üle olime enne palju nalja teinud – jõudsime majutajate kodudesse. Jagasime omavahel emotsioone ja muljeid, milline kellegi kodu oli.
Lõpuks saie pärast seda tihedat päeva ka magama heita. Pea igal voodil siin Lõuna-Koreas on voodisoojendus. Meile tundub see täitsa ebatavaline, aga ehk siis siin igapäevane mugavus.
Jesse Jürimäe
- päev, 12. jaanuar – koolitunnid ja spordivõistlus
Päev algas sõiduga kooli, kes kaugemalt, kes lähemalt. Kohale jõudes suundusime auditooriumi. Kuna meid, Eesti õpilasi, näidatakse Korea saates, pidime ootama kuni kaameramehed oma fimilindid valmis seavad. Viimaks tuli ka käsk klassi minna. Esimene tund oli korea keel, mis läks meil oivaliselt. Peale väikest vahetundi algas matemaatika, kus lahendasime täiesti arvestatavaid ülesandeid ja avastasime ka uusi lahendamisviise. Vahetundides kogunes palju korea õpilasi klassi ukse taha. Klassist väljudes tekkis tunne, nagu oleks loomaaias. Ainuke erinevus oli see, et meie olime need, keda vaadatati. Lõppude lõpuks algas meie Grande Finale, eesti keele tund, mille olime grupi peale ette valmistanud. Tund sujus imeliselt. Korealased olid väga visad õppijad ja üllatavalt entusiastlikud.
Klassist väljudes tekkis tunne, nagu oleks loomaaias. Ainuke erinevus oli see, et meie olime need, keda vaadatati.
Väike lõunapaus kohalikus restoranis, kus valisime endale meelepärast. Ees ootasid spordivõistlused. Mängisime traditsioonilisi Korea mänge, nagu näiteks ümmarguse litri jalaga kõksimine ning noolte viskamine savinõusse. Kirsiks tordil katsusime jõudu võrkpallis. Peab mainima, et kohalikud on sellel alal tõelised meistrid.
Õhtusöögiks pakuti meile hamburgerit. Pihvi asetäitja oli aga kanaliha. Seejärel sõitsime bussiga vaba aega nautima. Kes läks jäätist sööma, kes karaoket laulma.
Mairon Lõndso
6.päev, reede 13.jaanuar – sõit Hapcheoni
Hommik algas uhke vihmasajuga. Hommikusöögiks pakuti vorsti-muna-maasikamoosi võileibu. Bussis jagati suuri kollaseid vihmavarje ja seejärel alustasime sõitu Hapcheoni.
Teel sinna kuulasime põnevusega Kerttu eelmise päeva saunakogemust. Teel koju viidi meid hoopistükkis spaasse ja maha peeti korralik rituaal. Kõigepealt tuli pesus ära käia. Selleks istuti taburetil peegli ees. Garderoobis riietuti spetsiaalsetesse saunariietesse (püksid ja särk) ning alustati saunatamisega. Käidi nii üheksakraadises kui ka 70kraadises “Soome saunas”. Eestlaste jaoks oli siiski harjumatult külm. Ruumis puudus keris. Igas saunas veedeti paar minutit pōrandal pikutades ja siis mindi järgmisesse. Kui saunas käimisest väsimus peale tuli, sai mängualal korvpalli mängida. Kõige lõpuks liguneti mõnda aega väikses soojas basseinis.
Vihm oli õnneks sõidu ajal järele jäänud. Sihtkohta jõudes olime hämmastunud. Hapcheon Theme park oli kui filmilinnak. Ehitatud 2004. aastal kujutamaks 1920ndaid aastaid Koreas. Seal olevat umbes 200 tuntud Korea filmi stseeni tehtud. Me saime jalutada eelmise sajandi tänavatel ja külastada isegi algkooli hoonet. Veidi ringi vaadates leidsime põneva arhitektuuriga ehitisi ja mudeleid.
Korealastele on omane laua ääres häälitseda ja matsutada.
Seejärel suundusime lõunasöögile Hiina toidukohta. Enne sisseastumist tuli jalanõud jätta ukse juurde ja sokkides lauda istuda. Menüüs olid küpsetatud riis, musta oa nuudlid ja vürtsikad nuudlid mereandidega. Kõigile oli söök meelepärane ja kõhud said ilusti täis. Korealastele on omane laua ääres häälitseda ja matsutada. Seda peetakse viisakaks ja see annab märku, et toit maitseb.
Edasi viis buss meid mägedesse. Väiksed tänavad ja kitsad kohad pööramiseks. Kui mõni auto vastu tuli, pidime bussiga tagurdama, sest muidu ei oleks mööda mahtunud. Ingliskeelne giid tegi meile tuuri Haeina templis, mis on kantud ka UNESCO maailma kultuuripärandisse. Piirkond koosneb puidust Koreale omastest ehitistest, mis paiknevad mäeküljel. Lõpututest treppidest üles kõndimine oli küll raske, kuid kõik tulid ilusti toime.
Sõitsime tagasi Namhae poole ning jõudsime õhtusöögipaika. Meid paigutati laudadesse. Tegemist oli meie mõistes rootsi lauaga (Tiger buffet) ehk võisime süüa palju jaksasime Lauadade peal olid gaasipliidid ja meie korealastest sõbrad küpsetasid seal liha ja krevette ning õpetasid neid erinevate kooslustega sööma. Osa laudasid sõid lisaks veel ka sushit, kiirnuudleid ja suppi. Magustoiduks oli jäätist ja erinevate maitsetega jääd. Lõpuks olime täiesti täis söönud ja veeresime tagasi bussi. Buss viis meid tagasi perede juurde, kus veetsime ülejäänud õhtu
Berit Tikenberg, Kerttu Rootsi ja Carmen-Cassandra Kärtner
Kreete Pilv
Kerttu Rootsi
Berit Tikenberg
Jandra-Lisett Uusmaa
Carmen-Cassanrda Kärtner
Gustav-Eduard Jaanus
Rasmus Gläser
Jesse Jürimäe
Henri Kanarbik
Mairon Lõndso
Enrico Kiin