LEIDA KÄÄRU KOGU Armastus oma keele ja kultuuri, oma maa ja rahva ning hingehariduse ja inimeseks olemise vastu. Puski koolilapsed tohtisid taas koolis rääkida emakeeles, kuulata muusikat isa Vassili toodud grammofoni plaatidelt, avardada silmaringi tema toodud valguspiltide aparaadis näidatuga. Isa Vassili kirikujutlustes kutsuti üles säilitama eestimeelsust, armastust oma saare, keele ja kultuuri vastu.
Õhtuti kostus kooli puutöökojast haamri kopsimist, sae ja höövli sahinat. Noor Vassili Verlok lootis palju oma oskuste peale ja puutöö polnud talle võõras ega raske. Ta oli lapsepõlves Saaremaal isa kõrval töötegemist mitmeti proovida saanud. Nii valmisid isa Vassili käe all Puski klassiruumidesse koolipingid. Tema tööle vastati leeriskäijate ennastsalgava tööga Puskil. Kevadel saabunud puitmaterjalist püstitati leerilaste poolt kiriku ümber aiad ja surnuaiale nikerdustega väravad, kirikusse kooripealne.
Pühapäevastel kirikujutlustel räägiti inimeste seesmisest puhtusest ja oma kohustusest hingedehoius. Armastus oma rahva vastu sundis isa Vassilit olema nii hinge- kui ihuarst. Arsti kutsuti tollal talurahva juures ju harva kohale. Preestrimajas leidus külainimestele alati mõni ravim, aga mõnikord aitas haigele ka ainult vaimulikust sõnast. Veel enam vajati hingelist abi, eriti surma eel, sest elust lahkumise paratamatus peaks inimesele ju olema muretu ja kerge. Isa
Vassilit kutsuti tihti kodudesse, kuhu tuli talumeeste vankritel või regedel sõita pikka maad. Noor preester kuulas haigete pattude tunnistamist, luges neile andeksandmise palveid, andis armulauda ja kustutas nende poolt tehtud eksimused. Ta pälvis kiirelt rahva usalduse ja armastuse.
1916. aastal pühitseti Kosma Laredei Tartu Püha Georgi kirikus ülempiiskop Joanni
poolt preestriks. Temast sai Hiiumaal Puskil asuva Kõrgessaare apostliku-õigeusu
kiriku Kristuse Sündimise koguduse preester-koolijuhataja, et jätkata isa Vassili poolt käima lükatud armastuse õpetamise tööd. Viljandimaal sündinud kogenud eesti mehena saabus ta Puskile Eesti Vabariigi sünni eelõhtul,
mil rahvale omariikluse idee oli paljuski omaseks saanud. 1918. aastal kinnitas Kõrgessaare vallanõukogu Kosma Laredei Puski algkooli juhatajaks ja saatus andis talle võimaluse olla koguduse hingehoidja ja koolijuhataja kogu Eesti Vabariigi perioodi kuni teise maailmasõjani välja. Tema kasvatada jäi uus põlvkond, et see armastuses oma maad hariks ja oleks õigete hingeväärtustega. Tollast preestrit kutsuti hingekarjaseks
ja hingeharimise töö algas lastele tollases Puski koolis. Kooliõpilastes kasvatati ilumeelt, üksteisest hoolimist. Innustati tegema iga päev midagi head. Kevadel meisterdati koos isa Kosmaga lindudele pesakaste ja paigaldati neid puudele. Meisterdati laevamudeleid ja mängutuulikuid. Puski koolis valmistatud käsitööesemed olid Hiiumaa koolides kuulsad, sest armastuses valmistatud esemed on alati parimad. Üldhariduslik tase oli Puski koolis parem teistest Hiiumaa koolidest. Kosma Laredei armastuse töö kandis vilja.
1963. aastal suletakse Puski algkool ja Puski kiriku ümbrus jääb harjumatult vaikseks. Nüüdsest alates ei asuta siit enam kooliteadmistest pakatavatena eluteele. Puski jääb kohaks, kus männi- ja liivalõhnalisele kirikukalmistule sängitatakse igaveseks uinunud. Hüljatud kirikutornide vahel hõljuvad vaid varjud siin kord lauldud lauludest ja akendeta koolihoones mälestused kooliaja lõbusatest hetkedest. Puski liivasest kirikukünkast on saanud siin kord jagatud armastuse ja meie hulgast lahkunute hingemaastik.
Augustikuu teise laupäeva keskpäeval on taas inimesed kogunemas Puski Kristuse sündimise kiriku ümbruse hingemaastikule. Tullakse, et kogeda siin hõljuvate mälestuste hingust, et toetada Puski erakordselt hea akustikaga kirikusaali taastamistöid, et kohtuda siia kogunevate kohalikku pärimuslugu austavate inimestega ning kalmistuaeda maetud lähedaste hingedega. Ja mis kõige olulisem, et oma kohaloluga jagada nende kõigiga oma armastust.
JAANUS EISKOP
Villamaa küla elanik
