Hiiumaa Mudeliklubi Wikimedia Commons Lehtma sadama omanikfirma AS Direct Consulting teatas sadama kalasadamaks muutmisest ja kaubalaevade vastuvõtmisest loobumisest sel aastal. Just Lehtma kaudu veeti saarelt välja lahtist freesturvast, laadimisel tolmavat kaupa, mis reisisadamatesse oodatud pole.
Üle veerand sajandi Pihla rabas freesturvast kaevandanud OÜ Hiiu Turvas juhataja Olev Kuuse ütles, et nende jaoks tähendab Lehtma sadama kaubavedudeks sulgemine turbatootmise lõppu ja kohe.
Olukorda ei päästaks ka uue kaubakai rajamine Heltermaale. “Võib-olla viie aasta pärast või ma ei tea, millal see valmis saab – meie ei saa nii kaua oodata, ma ennem lõpetan tootmise ära,” ütles Kuuse.
“Neil võib olla perspektiivselt ja edaspidi selle kaubakai ehitamine plaanis, aga nii lihtsalt see ei käi,” oletas Kuuse. “Ja kui ehitataksegi, siis saab kaupa vedada võib- olla konteineris, aga turvas on selline tolmlev asi, et nii lähedal reisisadamale nagu Heltermaal praegu laetakse, ei tule see kõne allagi. Ma ei ole isegi üritanud sellel teemal mingit diskussiooni üles tõsta, sest see on mõeldamatu, et nii lähedale reisisadamale saaks teha [turba] laadimiskai – see ei ole üldse mõeldav.”
Kuus inimest jääb tööta
Kui OÜ Hiiu Turvas lõpetab, jääb otseselt rabas tööta kuus inimest, aga ka kõik need, kes turbatööstusega kaudsemalt seotud olid – kokku kuskil 15–20 inimest teistes, Hiiumaa turbaveoga tihedalt seotud ettevõtetes.
Varem või hiljem tulnuks turbatootmine Pihla rabas lõpetada niikuinii, sest varud on lõppemas. “Ega turvas on ka lõpukorral ja sellepärast ma lepingi sellega,” selgitas Kuuse.
Turba pakendamise varianti ei ole ettevõte just seetõttu kaalunud, et varud on ammendumas, aga nii pakendamine kui transport oleks lisakulu.
“Kui vedada üle autodega ja praamidega, siis see autotransport on lõppkokkuvõttes kulukam ja kui panna mingi pakketsehh siia ülesse – need kõik on lisainvesteeringud. Kui saaks veel mingi kakskümmend aastat turvast toota, siis kindlasti võib-olla mõtleks midagi. Praegu aga võib-olla kolm-neli aastat oleks veel teha saanud. Kogus võib-olla poleks nii suur olnud, aga aastas viis-kuus laeva oleks ikka viinud.”
“See, kui palju aastas tootsime, sõltus suvest, aga aastas oli see kuskil 40 000–50 000 kuupmeetrit – Eesti mastaabis oli see väike turbatööstus.”
Tavaline kogus oli kümme-kaksteist laevatäit freesturvast aastas, mis saadeti Saksamaa partnerile Gebrüder Patzer GMBH. Tõenäoliselt läheb sel aastal Lehtmast teele veel paar laeva ja siis on turbatootmisega lõpp.
“Ei jäta mitte midagi siia – viin tühjaks ja siis teen kõik korda – nii nagu need asjad käivad,” ütles Kuuse.
Lehtma sadama omanikele Kuuse midagi ette ei heida. “Sadama süvis ei anna ju välja niipalju nagu suurtel laevadel vaja – nagu see meri meil on – ja nii palju süvendada ei ole mõtet. Kalalaev on lühike, väike, tuleb sadamasse sisse ümber nurga ja ei ole see asi nii hull, aga kaubalaevad on kõik üle saja meetri pikad ja nende manööverdamisega ümber kai otsa tulek oli keeruline – kogu aeg on seal olnud ekstsesse.”
Taastub tuhat aastat
Pihla raba rekultiveerimise projektid on osaühingul juba tellitud ja soo taastamist lubas Kuuse alustada niipea, kui kooskõlastused saanud taastamisprojekt käes.
“Praegu on see juba keskkonnaministeeriumis ja igal pool on arutusel olnud ja juba tulid vastused. Enam-vähem eelprojektid on tulnud, kinnitamata projektid on praegu alles. Siin on meie arvamused ja keskkonnaameti poolsed arvamused ja kui kõik need kokku paneme ja projekt kinnitatakse, siis läheb see käiku. Plaan on praegu selline, et viime kaevandamisala sellisesse konditsiooni, et see hakkab siis ise omal moel taastuma. Kas see siis taastub või ei – need protsessid on nii pikad –, aga meie viime selle niisugusesse konditsiooni, et eeldatavasti peaks see tuhandete aastate jooksul taastuma.”
Kui raba taastumine ja soostumine võtab aega tuhandeid aastaid, siis see, mida OÜ Hiiu Turvas ja Olev Kuuse ise edasi tegema hakkavad, on juba teada. Ettevõttel on mandril veel üks raba, kus turvast kaevandada. Samuti partnerettevõte OÜ Rapla Turvas, mille juhatajaks Olevi poeg Kristjan. Ka sel ettevõttel on kaks raba, kus turvast kaevandada saab. “Nii et toimetame turbaga edasi, lihtsalt Hiiumaa osa lõpeb ära,” ütles Olev Kuuse.
