Harda Roosna Peaminister Jüri Ratas ütles kohtumisel tulevase Hiiumaa valla juhtidega, et uute kohalike omavalitsuste ja riigi koostöö on hästi oluline. Kärdla büroomajas toimunud kohtumisel küsis ta, mida Hiiumaa valla juhid vajavad, millised on probleemid.
Esmalt võeti jutuks maavalitsuste sulgemisega seonduv. Mureks on, et laevafirma, maanteeamet ja ministeerium võivad hakata nii laeva- kui lennuühendusi puudutavaid otsuseid tegema n-ö üle hiidlaste pea, ilma Hiiumaa vallaga kooskõlastamata.
“Kui maanteeamet läheb ministeeriumi lepingupartneriks nii parvlaeva- kui lennuühenduse puhul, oleks hädavajalik lisada lepingusse omavalitsusega kooskõlastamise nõue,” ütles maasekretär maavanema ülesannetes Piret Sedrik.
Teine mure oli, et Kärdla lennujaamale lubatud täppislähenemissüsteemi ILS, mille jaoks vabariigi valitsus eraldas 1 miljon eurot, ei pruugigi tulla. “Praegune olukord on, et enamus sellest rahast läheb rajakattesse ja õige natuke parandatakse lennujuhtimist, aga ettenähtud ILSsüsteemi ei paigaldata,” selgitas ettevõtjate esindaja Tanel Malk.
“Meie huvi on, et kui riik on selleks eraldanud miljon eurot, et seda kasutataks võimalikult sihtotstarbeliselt,” lisas Sedrik ning palus peaministril hoida silma peal, et kõik jääks nii nagu valitsuse memos kirjas oli.
Tuge uusehitusteks
Muuhulgas küsis vallavanem Reili Rand peaministrilt riigi tuge nii maakondliku spordihalli kui Pargi tänava sotsiaalkeskuse rajamiseks.
Peaminister uuris päris detailselt, mis uude spordihalli tuleb, küsides nii pealtvaatajate tribüünide, korvpalli, võrkpalli, jalgpalli kui tennisemängu võimaluste kohta.
Tema soovitus oli, et spordihall rajataks piisavalt suur, et sinna saaks tuua mingeid sarju, näiteks võrkpalli karikamänge. “Martin Paasoja lõpetab kümne aasta pärast oma karjääri – nii tuleks mõelda,” soovitas Ratas.
Rand ütles, et ettevalmistustööd käivad ja ehitustöödega tahetakse alustada 2019. aastal. Ratas kirjutas endale üles, et spordihalli ehitus maksaks 2–3 miljonit eurot.
Siis andis Rand ülevaate Pargi tänava sotsiaalkeskuse senisest eeltööst ja rajamise põhjendustest. Ratas küsis vastu, mida kavatseb Hiiumaa vald teha kolme tühjaks jääva vallamajaga Pühalepas, Emmastes ja Käinas.
Mis on osavald?
Kui Rand vastas, et vallamajadesse jäävad osavallavalitsuse töötajad, küsis peaminister, mida see osavald tähendab.
“Osavald tähendab seda, et kõik igapäevatoimingud, näiteks sotsiaalküsimused, maaasjad ja registritoimingud saab teha kohapeal ja osavalla majas on kohaliku elu keskus,” selgitas Rand. Üllar Padari lisas näite, et iga osavald peab hoolitsema ka selle eest, et teed-tänavad-haljasalad oleks korras.
“Kas osavald on antud juhul sünonüümiks sõnale teenuspunkt?” küsis Ratas.
Reili Ranna vastus oli “ei” ja Piret Sedrik selgitas, et sisuliselt jääb senine vald ametiasutusena alles. Peaministrit üllatas ka see, et osavallal on oma eelarve.
“Eelarve tähendab seda, et me Hiiumaa valla eelarve kokkupanemisel lepime kokku selle proportsiooni, kui palju raha eelarvest läheb osavaldadele ja kui palju jääb niiöelda keskele,” selgitas Rand. Ta nentis, et sisuliselt on tegu pooleteisttasandilise omavalitsusega.
“Te tekitasite nagu Kärdla linnaosad ja siis Hiiumaa kommunaalamet hakkab vaidlema osavaldade haljastusspetsialistiga, et mis ülesanded on minul ja mis sinul,” küsis peaminister.
Senistel vallajuhtidel kulus päris palju energiat selgitusteks, mis see osavald on ja kuidas toimib.
Hiiumaa osavaldasid märkis pühapäevases ETV saates “Aktuaalne Kaamera” ära ka ekspert Rivo Noorkõiv: “Hiiumaa on näide, kus mindi nii kaugele, et endistes piirides püüti teha osavallad selleks, et autonoomiat ja iseseisvat maksimaalselt püüda säilitada.” Ta oletas, et ilmselt on erinevate territooriumide huvide kokkupanemine uues volikogus päris keeruline.
