Haldusreformi rakendamise pehme Hiiumaa mudel, kus senistest valdadest saavad osavallad, kellele jääb eelarve, peaaegu samapalju töötajaid ja osavalla volikogugi, on saanud nii kiitust kui kriitikat.
Kriitikud on öelnud, et osavallad on mõttetu ajaraiskamine ja suur osa struktuurist tuleks koos otsustamisega kohe keskpõrandale kokku tuua nagu seda tehti naabersaarel.
Teisalt on mudeli väljamõtlejad öelnud, et see on säästlik muudatus, mis võtab maha inimeste hirmud haldusreformiga kaasneva ääremaastumise ees – üsna palju asju jääb kohapeale.
Kolmas hirm on, et ju need osavallad ühed ajutised asjad on ja uus vallavolikogu saadab need peagi ajaloo prügikasti.
See, kas osavallad end õigustavad, sõltub suuresti meist endist ehk vallaelanikest, ütleb Käina vallavanem Omar Jõpiselg, kes ühinemisläbirääkimisi algusest peale vedanud. “Otsustavaks saab see, kas ja kuidas osavallad tööle hakkavad, kuidas inimesed neisse suhtuvad. Kui inimestele tundub, et osavallast ei sõltu midagi või nad neist ei hooli, ju nad siis kaovadki ära. Teistpidi, kui neid hoitakse nii hästi nagu seni on oma valda hoitud, siis miks peaks neid ära kaotama?”
Jõpiselg uuris naabersaare kauaaegsetelt vallajuhtidelt, kas näiteks nemad läheks osavalda majandusjuhiks, kui töö oleks samas majas ja samas kabinetis.
Vastus oli umbes niisugune, et kui sinna otsustamisõigust, sisulist juhtimist ja majandamisvõimalust ei jää, siis “õige mees” sinna ikka ei lähe.
Arusaadav ka – on ju vallavanem seni vallas olnud A ja O, suuresti ise asju ajanud ja otsustanud.
Teisalt on selline seisukoht väga kõnekas – järelikult oli sellise vastaja jaoks võim tähtsam kui oma valla heaolu.
5. september 2017
