Teisipäeval kuulutas komisjon välja viis kirjanikku, kes hakkavad saama kirjanikupalka: Maarja Kangro, Indrek Koff, Mihkel Mutt, Jürgen Rooste ja Hiiumaaga tihedalt seotud Tõnu Õnnepalu.
Kirjanike liidu esimees Karl Martin Sinijärv, üks loojapalga idee autoreid, hindas valiku üsna esinduslikuks nii žanri kui vanuse poolest.
Prantsusmaal viibiv Tõnu Õnnepalu ütles Postimehele, et kirjanikupalgast kuuldes oli esimene mõte jaatav, kuid selle ümber tekkinud negatiivne foon jõudis ka temani ning seetõttu ta pisut kahtles, kas kandideerida. “Kui mul poleks ühtegi asja pooleli, siis ma poleks julgenudki küsida, sest iial ei tea, kas tulemas on tühi aasta või ei, ning siis oleks olnud ebameeldiv. Aga mul on praegu pooleli üks suurem romaan, lisaks on veel mitmeid väiksemaid asju,” rääkis Õnnepalu.
Õnnepalu ütles, et seoses kirjanikupalgaga tema elus järsult midagi ei muutu, sest palk ei erine nii väga varasematest stipendiumitest.
Tõnu Õnnepalu (kirjanikunimega ka Emil Tode ja Anton Nigov; sündinud 13. septembril 1962) on Eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema viimasel ajal ilmunud romaanid on “Raadio” 2002, “Paradiis” 2009, “Mandala” 2012, luulekogud “Enne heinaaega ja hiljem” 2005, “Kevad ja suvi ja” 2009, “Kuidas on elada” 2012 ning päevikud “Harjutused” 2002, “Flandria päevik” 2008 ja “Lõpetuse ingel: märkmeid sügissaarelt” 2015.
Konkursile laekus 52 avaldust. Kolme aasta jooksul viiele kirjanikule ja viiele kunstnikule makstava palga suurus on 1005 eurot kuus.
