Y-põlvkonna keskmine tööstaaž ühel ametikohal on 19,3 kuud.
Vanem põlvkond püsib aga ühel ametikohal koguni 69,3 kuud, selgus enam kui 16 000 tööotsijat hõlmanud CV Keskuse tööportaali uuringust.
Kuigi noorte soovist liikuda on korduvalt räägitud, siis niivõrd suurt põlvkondade vahelist erinevust oli raske ette ennustada. Näib, et nii tööandjatel, poliitikutel kui ka personalispetsialistidel saab väga keeruline olema ette aimata järgmiste põlvkondade vajadusi Eesti tööturul.
Värskest uuringust selgus, et 18–29aastased tööotsijad, keda peetakse Y-põlvkonna esindajateks, püsivad ühel ametikohal alla kahe aasta ehk keskmiselt 19,3 kuud. X-põlvkond ehk 30–51aastased tööotsijad töötavad ühel ametikohal aga koguni 3,6 korda kauem ehk pea kuus aastat.
“Noored soovivad liikuvamat tööd, taluvad vähem rutiini ning on tööd vahetades märksa riskialtimad. Kui miski ettevõttes ei meeldi, on lahkumine üsna kiire,” kommenteeris uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
Auväärti sõnul seab taoline trend kiirelt väheneva tööjõuga riigis paljud tööandjad küsimuse ette, kuidas noori ettevõttes hoida. “Noorem põlvkond on püsimatu ning neil on soov kiirelt karjääriredelil edasi liikuda ja kõrget töötasu teenida. Kuna piirid on muutunud avatuks ning konkurents talentide pärast kasvamas, on neile ka väga raske ette heita otsust haarata parem ametikoht tööandjalt, kes nende panust kõrgemalt hindab,” lisab Auväärt.
“Peagi siseneb tööturule juba järgmine põlvkond, mis tähendab, et tööandjad peavad lähiaastatel hakkama saama koguni viie erineva generatsiooni töötajatega. Kuna erinevus Y ja X põlvkondade vahel on juba väga suur, on veelgi keerulisem ennustada, missugune saab töökoht olema aastal 2020,” lisas Auväärt.
Uuring viidi läbi analüüsides 16 717 Eesti tööotsija tööstaaži.
