Euroopa Liidu toetusega valminud Naistlaiu sadamas on kasutajaid ootamas kümme kaasaegset kaikohta, järgmisena on kavas ehitada sadamahoone.
Selleks, et Sarve poolsaare otsast saaks tänapäevasest väikesadamast kalal käia, kulus 198 000 eurot Euroopa Liidu maksumaksja raha ning kolm ja pool aastat tõsist tööd. Projekti ettevalmistamist alustasid Pühalepa valla töötajad ja nüüd võtsid valminud sadamarajatised ehitajalt vastu Pühalepa osavallavalitsuse esindajad. Naistlaiu sadama projekteerimis- ja ehitustööd tegi AS Tariston.
“Tingimused nii kohalikele kaluritele kui teistele kalapüügihuvilistele on uue sadama valmimisega kindlasti paremaks läinud,” ütles Pühalepa osavalla vanem Liili Eller.
Eller tänas kõiki, kes Naistlaiu sadama valmimisel kaasa lõid. Eriti tõi ta esile koostöö MTÜga Hiiukala, mille tegevjuht Tuuli Tammla samuti kohal oli.
Headeks nõuandjateks nimetas Eller kohalikku elanikku Endel Kaevatsit, ehitustööde juhti Aivar Tammeveskit ja omanikujärelevalvet teinud Tõnis Villmäed ettevõttest Lindvill OÜ. Lõpuks ütles Eller, et projekt oli keeruline, aga osavalla ehitusspetsialist Reet Nisumaa sai selle elluviimisega edukalt hakkama.
Avalikuks kasutamiseks
Naistlaiu sadamas on paadikohad pontoonidega ujuvkaide ääres ja kinnitusvõimalused on ka püsikai ääres. Osa püsikaist on uus ja valatud betoonist, osa aga on ehitatud kivikastidele rajatud vana sadamasilla rekonstrueerimise teel. Kaile on paigaldatud püüniste kerimisseade, mis lihtsustab kutselistel kaluritel raskete püügivahendite tõstmist.
Olemas on teeninduspostid elektrivõtuks ja päikesetoitel sadamavalgustus, mis sadama kasutajale lisavad mugavust ja ühtlasi ka turvalisust. Mõeldes paadimeestele, kes oma paati pidevalt vees ei hoia, vaid iga kord selle vette lasevad ja siis jälle välja võtavad, on sadamas slipp koos abikaiga, mille külge paati manöövri ajal kinnitada.
Kuna tööde käigus süvendati ka sadama akvatooriumi ja faarvaatrit, saab nüüd sadamasse sõita paadiga, mille süvis on kuni üks meeter.
“Ükski paadikoht pole siin välja renditud, vaid sadam on avalik, kõigile kasutamiseks ning kohalikud kalurid korraldavad selle omavahel kokku leppides,” selgitas Liili Eller sadama kasutuskorda.
Osavallavanem märkis, et on tulemusega rahul, ehkki töö käigus tuli esialgset rahalist mahtu ligi kaks ja pool korda vähendada. “Unistasime suurelt ja elu loksutas need asjad paika, aga nüüd mõtleme juba uue sadamahoone peale,” märkis ta.
Reet Nisumaa põhjendas sadamahoone vajadust sellega, et siis pole kalameestel vaja õues riideid vahetada, on koht asjadele, jahutusseadmele ja prügikonteinerile.
Vallavalitsuse töötajad on käinud tutvumas Saaremaal ja Lääne-Eestis PRIA toetustega ehitatud kalasadamates ja leiavad, et kõige enam sobib eeskujuks Puise väikesadamas püstitatud sadamahoone.
Mobiilseid kalureid palju
“Võrreldes sellega, mis olukord siin enne valitses, on muutus suur,” tõdes Endel Kaevats, kes Sarve sadamast on käinud kalal aastakümneid ja lõi kaasa ka uue sadama rajamisel. “Saab ikka paati ja paadist välja,” kommenteeris ta uusi madalaid paadisildu.
Eriti oli tal hea meel, et süvendaja eemaldas ohtliku takistuse sadamasse sisse- ja väljasõidul. See oli tekkinud kunagi ammu ühel talvel, kui paar kivikasti jää survele vastu ei pidanud.
Kaevatsi sõnul on sadama kasutajaskond üpris suur ja aktiivne. “Praegu on hooaeg läbi ja paate eriti pole, aga kui vaadata, mis siin toimub suvel ja kevadel, kui kala liikumine suurem on ja kui kutselistel kaluritel on võrgupüügi hooaeg ja harrastajatel spinninguhooaeg – siis on õue siin autosid täis. Ma arvan, eriti populaarne saab olema siin slipi kasutamine, palju tuleb ju neid, kes ütlevad, et täna ma püüan Sarvel, homme lähen Kassarisse ja ülehomme Kõppu. Tänapäeval on palju mobiilseid kalureid, aga kohalikke saab siin ka kindlasti olema,” rääkis ta.
Igapäevaselt kalalkäijaid on tema hinnangul viis kuni kümme. Näiteks käib Kaevatsi sõnul iga päev merel Tarn Heino, kes on Sarve küla kõige vanem mees, kuigi praegu elab Suuremõisa lähedal. “Peab au andma, et ta aktiivselt tegeleb,” kiitis Kaevats.
Küllap jätkub kalureid, peaasi et jätkuks kala. “Kui võrdleme kümne aasta tagusega – siis olid ikka väga kehvad lood, nüüd on haug tagasi tulnud ja siiga on rohkemaks läinud,” ütles kohalikke olusid hästi tundev kalur. “See käib natuke perioodidega ja ei ole kogu aeg ühtmoodi.” Samas näeb ta potentsiaali ka selles, et ümbritsev meri pakub silmailu.
Naistlaiu sadama rekonstrueerimine läks maksma 198 000 eurot, rahastas Euroopa merendus-ja kalandusfond. Toetust vahendas MTÜ Hiiukala kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise meetmest.
