Daniel Vaarik
Siim Nestor
Ei oska öelda. Aga eeldan, et kui juba inimene lehe ostab, siis ta ka loeb seda. Ma isiklikult olen suur Hiiu Lehe fänn juba aastaid ja töötan materjali ikka läbi. Nädalavahetuse numbri sudoku lahendan ka ära. Kuigi mul on tunne, et paar aastat tagasi oli üks sudoku vigane, sest seda oli võimatu lahendada.
Kuus või kaheksa inimest kümnest vaatab ainult pealkirja ja pilti. Päris lõpuni loeb mingi keskmise inteka võib olla üks kümnest. Seepärast ma mõtlesingi, et sa võiksid pakkuda kohe ise sellise pealkirja, mis ütleks midagi tohutult olulist Sõru saundi kohta. Niisiis, mida sa pakuksid?
Hiiumaast saab jälle nädalavahetuseks elektroonilise muusika epitsenter.
Usu või mitte, paljud täiesti toredad inimesed ei viitsi juurelda, mis on epitsenter! Tee veel üks katse pealkirja osas?
Hiiu Lehte loeb normaalne inimene ikka paberil. Äkki “maailma naba” siis? Või hoopis “Miks armastavad Sõru kandi vanaemad Sõru Saundi?” Vastus oleks artikli lõpus.
Jah, see sõru kandi vanaemade mõte on päris hea. Vastuse jätamegi siis artikli lõppu!
Aga räägime nüüd sisust ka. Mille poolest ma rikkam olen, kui ma see aasta Sõru saundile tulen?
Mul on üks sõber tubli kinnisvaraärimees. Talle meeldib kangesti kitarri mängida ja laulda. Ja kord, kui ta oli jälle ühe suure maja maha müünud, laulis ta siin samas Hiiumaal jaanitulel lõkke ääres, et oma vaimurikkus pistke endale sinna kus päike ei paista – tema on päriselt rikas. Ilus mälestus.
Aga ma tooksin välja neli nime, keda tasuks sul tingimata näha: Florian Wahl, Mykki Blanco, Erica de Casier ja Zahir.
Miks just need artistid, keda mainisid?
Florian Wahl teeb Sõrul traditsiooniliselt suure spektaakli, mis on suurem kui elu. Mykki Blanco on meie selle aasta kuulsaim esineja – luuletaja, trans aktivist ja kväär* räpi alustala New Yorgist. Tippvormis Zahir on tõestus, et selline anakronism nagu rock muusika lõikab endiselt teravalt ja on värske. Portugali ja Taani taustaga Erika de Casier veenis mind ära oma videotega, mis võluvad ära nii nipsaka hipsteri kui Anne Veski fänni.
Muide, ma kolisin selle festivali pärast suvekodu Kalanasse, kuid siis kolis festival kohe minema Sõrusse, mis teil seal juhtus?
No see juhtuski, et Kalanast sai vaikselt Kalamaja. Seal on liiga palju närvilisi linnainimesi, keda iga piuks ärritab. Mõistan, et see on liialdus, aga oma tõetera selles kindlasti on. Pärast Kalanat tegime me ühe korra festivali ka Ristnas. See oli imeline. Nagu muinasjutt. Paraku pidime seal asju ajama Paap Kõlariga, kes on meiesuguste hipide jaoks liiga tugev karakter. Kahju muidugi, sest seal toimuv Kalana Saund oli ikka maailmaklassi üritus.
Laura Nestor
Ilusaid hetki on olnud väga väga palju. Meenub kuidas seisime Austriast pärit festivalikülastajaga lava kõrval meeletu tuule ja horisontaalselt peksleva vihma käes ning ta seletas õhinal kui tore kõik on. Küsisin, kas ilm ei häiri. Vastas, et mis asja? – see on ju fantastiline.
Mis on Sõru saundi viimaste aastate kõige kohutavam hetk sinu jaoks olnud?
Need on seotud kahe viimase aasta ilmaga. Meil on ju mingid sajandi tormid olnud – telgid lendavad minema, välikäimlad kummuli. Ilmataat on ikka täielik lammas olnud.
Kuidas festivalidel üldse läheb? Olen kuulnud, et inimesed on hakanud vähem üritustel käima…
Tegime just hiljuti Ivar Murdiga Peipsi ääres Kauksis Mägede Hääle nimelist festivali. Väga hästi läks. Publikut polnud vähem kui eelmisel aastal. Inimesed olid rõõmsad. Aga selline tendents vist eksisteerib küll, et rahvast käib kohati vähem. Kõik on ju kallimaks läinud. Sõber just arvutas, et temal läheb Sõrru tulekuks ainuüksi transpordi peale 150 eurot. Masendav.
Festivalidel on kindlasti mõju inimestele. Kuid mulle tundub, et hea ürituse mõju võib kesta palju kauem kui üritus ise. Vahel terve elu. Kas sa usud seda? On sul selle kohta mõni lugu?
Usun küll. Iga festival on ju omaette väike maailm. Eriline ülev meeleseisund on seal kerge tekkima. Ise olen paaril korral nutnud, sest emotsioon on nii tugev olnud. Enamasti siiski välismaal mõnda oma pikaajallist lemmik artisti nähes. Siin Hiiumaal olen ise korradaja ja emotsioonitsemiseks liiga palju aega pole, sest kusagil on pidevalt mingi jama. Sellegi poolest on tegemist inimese parima ajaga.
Kus sa näiteks nutsid, kelle esinemise ajal?
Nutsin Vilniuses, kui esimest korda The Falli nägin.
Muide mul oli ka Vilniuses sügav kontserdielamus. Pidu toimus mustlaste slumis, Metalli nimelisel tänaval. Vahepeal läks elekter ära. Publikus oli 20 vaatajat, lisaks 15-20 sama tänava last, kes keerutasid värvilistes riietes porisel hoovil ringi. Lisaks üks naisterahvas, kes süstis ennast reide ning karjus vene keeles: “ärge filmige!” Ühel hetkel tuli lavale üks üsna tundmatu etnobassi esineja N.O.H.A. lauluga Amaneciendo, mis rääkis lahedast peost, mille käigus tapetakse neli kana. Sel hetkel oli see korraga ehe ja liigutav.
Mu enda hetk oli selline, et mängisin koidikul suurel pealaval festivali lõpetavat DJ-setti. Kutsusin kogu alles jäänud publiku, keda oli ehk sadakond, ka lavale. Hüppasime seal siis rõõmsalt. Meeleolu oli ülev. Kuni tormas kohale unise näoga hirmunud helimees ja küsis kas ma olen hulluks läinud, et see lava kukub kokku kohe selle raskuse all. Selles mõttes muidugi vastupidine olukord sinu poolt kogetule, et kõik oli ilus aga oleks võinud koledasti lõppeda.
Teine lugu puudutab konkreetselt Sõrut. Sõber kuulis praamil teel Sõru Saundile kohalikke mehi rääkimas, et oh jah see Eiki Nestor korraldab jälle pidu sadamas ja eks nad ükskord selle Alari (see on see kuulus mootropurjekas seal muulil eks) veel maha põletavad. Ja kujutad sa ette, üks loll viskaski koni Alarisse. Turva oli õnneks tasemel ja sai kohe jaole. Suitsukonisid loobib maha muidugi ainult totaalne mats. Me korjame neid Siimuga seal ikka päevi ja päevi pärast festarit.
Videal
Oleks imelik kui ei tekitaks ebamugavust. Mida aastad edasi seda allergilisem olen igasugu edevuse suhtes.
Kas sul on mõni soovitus noorele inimesele: kuidas jääda normaalseks inimeseks tänapäeva maailmas?
Tänapäeva maailmas on normaalseks inimeseks jääda keeruline tõesti. Sest puudub igavus. Kogu aeg on nii kuradi põnev. Sul on põhimõtteliselt terve maailm taskus. Täna tulid need NASA pildid ka, nii et terve universum tegelikult. Minu jaoks oli igavus põhiline motivaator.
Aga noorele inimesele soovitaks mitte kuulata, mida vanemad inimesed räägivad. Hea küll, kui õpid mikrobioloogiat, siis võib-olla tõesti.
Ja nagu lubatud, vastus küsimusele, miks Sõru kandi vanaemadele Sõru saund meeldib.
Sest festivali ajal tulevad lapselapsed alati külla. Me anname neile tasuta pääsmed ka. Kõik on rahul.
* kväär – inimene, kes keeldub allumast traditsioonilisele soomääratlusele
**ditüramb – kiidulaul
