Metssead rikkusid talunike põldudel kõige rammusama vilja

Vaatamata hilisele saagikoristusele jäid Hiiumaa viljakasvatajad tänavuse saagiga rahule, ent metssead sõid ära ja trampisid maha kõige ilusama vilja. Kolmapäeval viljakoristuse lõpetanud põllumehe Sulev Matto sõnul olid metssigade põhjustatud kahjud viljapõldudel tänavu suuremad kui eelmisel aastal. Matto kirjeldas, kuidas vilja sees olid suured lagedad alad, kus metssead olid põrsastega trampimas ja söömas käinud. “Kui tal [metsseal] pole enam söögiaeg ja enam sisse ei mahu, siis ta mängib seal ja õpetab põrsaid,” ütles Matto.
Lisaks rääkis Matto, et metssead songivad maa seest välja kive, mis võivad sattuda kombaini ja masina ära lõhkuda. Tema sõnul rikub see ära kogu koristus­päeva, sest masinat remontides võib päev õhtusse jõuda.
Metssigadega oli probleeme ka teraviljakasvatajal Toomas Remmelkoorel, kelle sõnul tekitasid samuti kõige rohkem kahjusid vilja mahatrampimine ja söömine.
Metssigu vähem või sama palju?
Kolm aastat viljakasvatamisega tegelenud jahimees Karli Kattel ütles, et metssead tekitasid kahjusid ka tema põldudel, kuid tükk maad vähem kui mullu, sest metssigade arvukus on vähenenud.
Remmelkoor ütles, et tema arvates metssigu vähemaks jäänud ei ole. “Need hordid, mis minu põldudest läbi on käinud, pole mitte vähenemise märki näidanud,” ütles Remmelkoor.
Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuhi Anu Sarapuu sõnul on raske öelda, kui palju metssigu saarel on, sest eri allikate hinnangud on erinevad. Rohkem metssigu on tema sõnul neis piirkondades, kus on palju viljapõlde ja heinamaid.
Sarapuu nentis, et metssead tunnevad end vilja­põllus turvaliselt ja seal on neid raske küttida. “Jahimees ei saa ju pauku teha, kui ta seda looma ei näe,” ütles Sarapuu. “Niimoodi ehku peale ei tohi ju küttida.”
Viimastel aastatel on Sarapuu sõnul koostöö põllumeeste ja jahimeeste vahel siiski paranenud. Põllu­mehed niidavad põlluservad ära ja tekkinud sihte saavad jahimehed kasutada laske­alana, et küttida metssigu, kes vilja sisse lähevad.

Kahju teevad ka linnud
Kattel lisas, et raske on välja tuua, kas kahju tekitasid metssead või hoopis linnud. “Sookured ja luiged käivad samamoodi, passivad viljapõldudel ja jalutavad edasi-tagasi,” rääkis Kattel, kelle arvates ei saa kogu viljale tekitatud kahju sigade süüks panna.
Lindude tekitatud kahjud tõi välja ka Remmelkoor, kelle kahekümnehektarilise viljapõllu sõid linnud möödunud aastal peaaegu tühjaks. Tänavu oli tal sellel põllul pauguti ning ta sai sealt sada tonni vilja.
Saagiga rahul
Tänavuse saagiga jäid Hiiumaa viljakasvatajad rahule, kuid viljakoristus jäi umbes kuu aega hilisemaks kui tavaliselt. Sulev Matto ütles, et sademete ja niiskuse poolest oli hea aasta, kuid päevasooja jäi väheks. Ta tõi näite, et raps jäi varjulistes kohtades nii tooreks, et kõiki külvatud pindasid ei saanudki ära koristada. “See peaks kaks nädalat veel seisma ja siis võib-olla prooviks uuesti, aga tõenäoliselt on siis juba suusad all,” ütles Matto.
Matto rääkis, et jõudis külvata ka talivilja, kuid kuna maad vabanesid eelmise kultuuri alt hilja, sai ta planeeritud 100 hektari asemel maha vaid 15 hektarit vilja.
Toomas Remmelkoor loobus tänavu talirukki külvist üldse, sest tema sõnul see ei tasu ilmastiku ja metsloomade põhjustatud kahjude tõttu ära. “Talivilja hind pole selline, mis paneb kasvatama,” nentis ta. “Kui Eesti riigis kõlbab ka Soome teraviljast tehtud jahu, mis ma siis rabelen.”

ANNALIISA POST