Andmekaitse inspektsiooni poole on viimasel ajal pöördunud metsaomanikud, kes on mures oma kontaktandmete konfidentsiaalsuse pärast. Nimelt kimbutavad metsaomanikke agressiivsed õhtused helistajad, kes püüavad omanikke survestada oma metsa maha müüma.
Tegemist ei ole juhuslikult valitud numbritega – helistajale on tavaliselt teada nii metsaomaniku nimi kui ka info talle kuuluva metsa kohta. Agressiivsete kõnedega kimpus olevad metsaomanikud on oma pöördumistes välja toonud, et äriettevõtetel ei tohiks olla võimalik müügitegevuse eesmärgil neid andmeid saada ega kasutada. Selline tegevus loob ebaterve konkurentsieelise ning metsaomanike kontaktandmed peaks olema kaitstud.
Kuidas on metsaomanike kontaktandmed pakkujatele teatavaks saanud? Alati ei pruugi olla tegemist õigusrikkumisega – kui metsa omanik on helistajale teada, võib ta sageli leida telefoninumbri avalikest allikatest, näiteks otsingumootorit kasutades. Ka juhusliku numbri valimisega tehtud müügikõnesid ei saa seaduse mõttes keelata. Kui aga helistaja teab detailselt infot, mida avalikest allikatest ei leia, tekib kahtlus, et andmed ei ole saadud päris seaduslikul teel.
Soovitame selliste kõnede saajatel helistajalt alati järele pärida, kellega on tegemist ja kust andmed pärinevad. Võimaluse korral tuleks vastust küsida ka kirjalikult, näiteks meili teel. Kui selget vastust ei tule või tundub, et helistaja vassib andmete päritolu kohta, tasub helistaja telefoninumber ja väidetav nimi ning ettevõte kirja panna ja andmekaitse inspektsioonile teada anda. Seejärel saab inspektsioon kontrollida, kas tegemist võib tõepoolest olla infolekkega.
Maire Iro
andmekaitse inspektsioon
