erakogu Valitsus otsustas septembris moodustada rakkerühma ligipääsetavuse parandamiseks kõigis keskkondades. “Ligipääsetavus ei tähenda ainult juurdepääsu ratastooli ja liikumisraskustega inimestele, see puudutab ka pimedaid, vaegkuuljaid ja -nägijaid,” selgitas Hiiumaa arenduskeskuse turismi- ja turundusspetsialist Anne-Ly Torstensson. Tema sõnul on see Eestis ainulaadne ettevõtmine, sest siiani on vaid Puuetega inimeste koda neid asju jõudsalt eest vedanud.
Torstensson käis 30. septembrist 4. oktoobrini Taanis Eesti, Läti ja Soome ühisprojekti “Nature Access to all” õppereisil tutvumas, kuidas nemad on loodusobjekte ligipääsetavaks teinud, mis on seal hästi ja mis halvasti. Kaasatud olid Puuetega inimeste koja, Lääne-Eesti turismi ja keskkonnaameti esindajad.
“Üks asi on hooned, aga teine asi hoopis loodus ja selle projekti põhirõhk ongi, kuidas teha loodus ligipääsetavaks,” selgitas
Torstensson. Tema jaoks oli suur avastus, et ligipääsetavaks tegemine ei tähenda ratastooliturismi. Tegelikult on puudespektreid palju, mõni lihtsalt lohistab jalgu järgi, teine aga, kes ratastoolis, on samas füüsiliselt ja vaimselt nii tugev, et tahabki maastikku, kus minna ja ennast proovile panna.
Torstensson ütles, et tegelikult ongi vaja ligipääsetavaks teha parklad, kuhu liikumisraskusega inimene saab korralikult autoga sisse sõita ja sealt end välja upitada. Teema ei puuduta ainult puudega inimesi, vaid näiteks ka lapsevankritega liiklejaid ja vanureid.
“Need teed peavad olema läbi mõeldud, aga see ei tähenda, et need peaks olema kuidagi ülisillutatud või laudteed igale poole tehtud,” ütles Torstensson.
Tahavad kogeda, mitte sildistamist
Torstenssoni sõnul soovivad näiteks ka vaegnägijad looduses käia. “Mõtled küll, et mis see pime looduses ikka teeb, aga tegelikult on suurel osal vaegnägijatest ikkagi kuigivõrd nägemist alles ja nemad tahavad loodust kogeda – tahavad katsuda ja tunda, neile on ka seda vaja,” rääkis ta.
Tema sõnul on Eesti juba niipalju heaoluriik, et võime niisugustele asjadele mõelda ja erivajadustega inimesed on juba ammu kodudest välja tulnud.
Loodud rakkerühm hakkab mõtlema rohkem linnaruumi peale, aga selle projekti, milles Torstensson osaleb, eesmärk on lahti mõtestada ja teha pilootprojektid loodusturismi vaatevinklist.
Torstenssoni sõnul oli neil reisil Taani kaasas ka puuetega inimesi: “Minu jaoks oli suur üllatus, kuidas nad kõik ütlesid, et ei taha olla sildistatud – nad tahavad olla osa kogukonnast ega soovi liigset tähelepanu.”
Nii ei peakski projektist tegema mingit eraldiseisvat asja ja see ei saagi olla eraldiseisev. “Need inimesed peavad olema meie ühiskonda integreeritud ja nad tahavad olla teiste keskel. Tavainimestele pole ju ka kõik matkarajad ühtmoodi – on keerulisemaid ja lihtsamini läbitavaid – ka nemad tahavad seda kogeda,” rääkis Torstensson.
Hiiumaal investeeringuid ei tehta
Osa maakondasid plaanib projekti raames ka investeeringuid. Näiteks Pärnu ja Haapsalu linn plaanivad randadesse rajada suured, kergesti ligipääsetavad invatualetid. Hiiumaal lisainvesteeringuid aga plaanis pole.
Saarel on olemas juba hulk matkaradu ja loodusobjekte. Esimese asjana need tuleval kevadel kaardistatakse, samuti märgistatakse need, mis on juba praegu ligipääsetavad. Lisaks võetakse projekti raames kasutusele
mobiilirakendus, mille kaardile on peale lindistatud liikumisjuhised. Kui liikumisraskusega inimene loodusrajale läheb, saab ta avada rakenduse ja kaardile joonistub trajektoor, mis selgitatakse kasutajale lahti. “Näiteks, kui mina lähen matkarajale, siis ma panen tööle selle äpi, mis on loodud koostöös Google Mapsiga ja liigun täpselt nii nagu liigun ning saan rakenduse järgi vaadata, kui kaua aega raja läbimiseks läheb,” selgitas Anne-Ly Torstensson.
Kõik loodusrajad kaardistatakse ning ka veebi tuleb nende kohta info, et vaegliikujad võiksid ise otsustada, milline matkarada neile jõukohane on ja mis mitte. “Meie ei pea tegema nende jaoks ära seda otsust, neil peab endal see võimalus olema. Seepärast on ülioluline, et oleks leitav adekvaatne info radade kohta,” rääkis Torstensson.
Lisaks tulevad loodusradadele ka infotahvlid, mis suunatud vaegnägijatele, st tahvlid on madalamad ja suurema kirjaga.
Projekti juhtpartner on Kurzeme planeerimispiirkond ja partnerid MTÜ Lääne-Eesti Turism, Eesti keskkonnaamet ja Metsähallitus Soomest.
