ASi Hiiu Kalur emafirmale kuuluv Lehtma sadam, mille kaubavood on oluliselt vähenenud, lõpetab kaubalaevade lastimise, kalalaevad saavad jätkuvalt sadamasse lossima tulla.
Jutt, nagu oleks omanikel kavas Lehtma sadam päriselt sulgeda, ei vasta siiski tõele. “Me ei sulge sadamat, vaid keskendume kalale, samuti ootame võimalust, et teha koostööd kalakasvatajatega ja tuulikutega,” ütles sadamat haldava ASi Direct Consulting juhatuse liige Toomas Kõuhkna Hiiu Lehele.
“Heltermaa sadam on tänu riigi toele hästi arenenud, seega on Lehtma sadam kaotanud palju kaubavooge, nagu näiteks puit,” tõi Kõuhkna välja muudatuse ühe peamise põhjuse.
Riigile kuuluv AS Saarte Liinid aga kavandab Heltermaale täiendava kaubakai ehitamist, et puistematerjalid ja puit reisilaevadest kaugemale saada. Plaan on kirjas ka Hiiumaa valla arengukavas: “Lainemurdja ehitamine liinilaevu teenindava akvatooriumiosa kaitseks ja eraldiseisva kaubakai ehitamine Heltermaa sadamasse.”
AS Saarte Liinid juhatuse esimees Villu Vatsfeld ütles Hiiu Lehele, et Lehtma sadama sulgemine kaubavedudeks on suhteliselt uus teema ja ta mõistab sadama omanike otsust. Uue kaubakai ehitust Heltermaa sadamas planeeritakse tema sõnul selleks, et viia kaupade lastimine reisilaevadest eemale ja ühtlasi luua võimalus reisilaevade sõiduplaani tihendamiseks. Vatsfeld lisas, et uus kaubakai võiks valmida aastal 2025, seoses muutustega Lehtma sadamas püütakse seda võimalusel ettepoole tuua.
Puit-turvas-killustik
Põhilise müügitulu saigi Hiiumaa suurim kaubasadam, Lehtma, kaubalaevade teenindamisest. Lehtma kaudu veeti välja metsa ja turvast, sisse killustikku.
Kõige rohkem veeti välja puitu, 50 000–70 000 tihumeetrit aastas. Nüüdseks on puiduveo maht vähenenud ja näiteks eelmisel aastal veeti puitu vaid 3700 tihumeetrit. Lisaks käisid sadamas mõned turba- ja pelletilaevad.
Teine suur ekspordiartikkel oli turvas, mida talvekuudel veeti Lehtmast Saksamaale 40 000 kuupmeetrit aastas.
OÜ Hiiu Turvas juhatuse liige Olev Kuuse ütles Hiiu Lehele, et sobiva lastimiskoha kaotuse, aga ka turbavarude peatse ammendumise tõttu on ettevõte tegevust lõpetamas ja juba tellinud keskkonnaametilt Pihla raba kaevandusala rekultiveerimisplaani. Kui turbalaevu oleks Lehtmas edasi saanud lastida, jätkanuks ettevõte veel kolm-neli aastat. Tööta jääb seal kuus inimest.
Kaubavood kokku kuivanud
Lehtmas vastuvõetud kaubalaevade arv on pidevalt vähenenud. Kui 2011. aastal sildus sadamas 44 ja aasta varem 51 kaubalaeva, siis eelmisel, 2020. aastal sildus ettevõtte andmetel sadamas vaid
9 kaubalaeva, aasta varem
19 kaubalaeva.
Lehtma sadam asub Tahkuna poolsaare kirdenurgas, kus sügav meri lähedal. Paraku vajab sadama sissesõidukanal Tareste lahe setete liikumise tõttu pidevat liivast puhastamist ja see on sadama omanike jaoks suur kulu.
2012. aastal kirjutas Hiiu Leht, et u 15 000 kuupmeetri liiva teisaldamiseks kulub 100 000 eurot, et ka suurema süvisega alused, näiteks puidu ja turbalaevad sadamasse tulla saaksid.
Toomas Kõuhkna ütles, et igal aastal tulebki sadama sissesõidult süvendada u 10 000–15 000 kuupmeetrit, et kaubalaevu üldse teenindada saaks.
“Laevad lähevad järjest suuremaks ja Lehtma sadama süvis on piiratud,” selgitas Kõuhkna, et iga tegevus peab olema majanduslikult põhjendatud. “Vajadusel süvendame sadamat, aga loomulikult peab olema kulutustel majanduslik põhjendus, kui sügavaks ja kui tihti seda teha,” lisas ta.
Oma tütarfirma, ASi Hiiu Kalur ning teiste kalalaevade vastuvõtmist ja lossimist Lehtmas jätkatakse. Ka ei vaja need alused nii suures mahus süvendamist, kui tuleb teha kaubalaevade vastuvõtmiseks.
Lühemad ja väiksema süvisega kalalaevad mahuvad ka suurema süvendamiseta sadamasse sisse, aga näiteks sadakond meetrit pikk ja täislastis kuni 4,5meetrise süvisega puidu- või turbalaev mitte. Seni garanteeris Lehtma sadam sissesõiduvõimaluse 4,2meetrise süvisega Volgabalt tüüpi laevade jaoks, aga tänapäevaste laevade süvised on juba suuremad.
Toomas Kõuhkna ütles, et kaubavedude teenindamise lõpetab Lehtma sadam peale seda, kui senised kliendid OÜ HMPK ja OÜ Hiiu Turvas on saanud välja viia kauba, mis sadamasse kogutud.
OÜ HMPK juhataja Andrus Ilumets ütles, et jõuab puiduvarud laoplatsilt ära viia ehk märtsi lõpuks. Ka ei näinud ta probleemi selles, et edaspidi hakkavad puiduveokid liikuma Heltermaa sadamasse läbi Kärdla, kuna suuremad puidukogused tulevad tema sõnul hoopis Käina suunalt.
Ühtlasi käis ta välja huvitava idee, et kuna Rootsi arendab Läänemere kaitseks enda sõjalist võimekust Gotlandi saarel, sobiks Lehtma eestipoolseks nii-öelda partner-sõjasadamaks.
Toomas Kõuhkna ütles, et sadamale nad ostjat ei ole otsinud, uusi tegevusvaldkondi küll. “Oleme nõus tegelema sadamas kõigega, mis majanduslikult põhjendatud, sealhulgas olema ka partner-sõjasadam,” märkis Kõuhkna.
