Istun pealinna Accra väikese hotelli spartalikus numbritoas ja naudin paduvihma akna taga. Kolm kuud läks… noh, ma ei ütleks, et lennates. Oli kiiremat ja aeglasemat aja kulgemist.
Kuud olid erinevad. Jaanuaris oli sisseelamine ja kohanemine, huvitav oli jälgida oma vaimu ja keha harjumist võõra, siiski mitte vaenuliku keskkonnaga. Veebruar oli tegude aeg, siis sai oma plaanid käima tõmmatud ja kujunenud võrgustikud tööle pandud. Märts oli omamoodi raske kuu, sest oli pettumusi projektidega, ilm oli väga kuum ning muret tegi sõda Ukrainas. Lõpuks paistab nii, et sain oma ülesanded täidetud. Ning hüvastijätu sõnumid, mida saan Nabdamist partnerte käest, on väga positiivsed, kuigi kindlasti on neis omajagu viisakust.
Märtsi lõpuks saime valmis oma keskkonnateadlikkuse näituse. Panime selle üles Kongo küla turule meie partnerorganisatsiooni KoCDA kontori ukse ette. Oli suurejooneline avamine, kohale tulid viie kooli esindajad kuuest. Kuna Sekoti kool asub üsnagi kaugel, siis ei olnud neil võimalik avamisel osaleda. Kahju, sest nemad olid ainsad, kellel oli ka metsiku loodusega seotud konflikte, nimelt elevantide kahjustused põllumaal. Teised koolid täheldasid põhiliselt inimtekkelisi probleeme. Näituse tarvis sai välja valitud kaheksateist joonistust, mille autoritele andsime üle väikesed kunstitarvete komplektid.
Räägin mõne sõnaga pettumustest ehk ilmnenud vastuoludest. Oleme neist IT vabatahtliku Marteniga omavahel palju vestelnud ning tõdenud, et olime sarnases olukorras. Nimelt leidsime, et kohalikus kultuuris lähevad sõnad ja teod pahatihti lahku. Inimesed teavad väga hästi, mis on õige ja mis on vale, ning oma sõnavõttudes räägivad veendunult õigeid lauseid. Minu projektide puhul näiteks nii õpetajad kui õpilased, kui nad sõna võtsid või mõtted kirja panid, rääkisid väga õigeid asju kohalikest keskkonnaprobleemidest ja nendega tegelemisest. Kuid tegudeni need jutud kas ei jõudnud, või on teod ikkagi otse vastupidised. Ning kui sellele olukorrale põhjendust otsitakse, siis süüdistatakse kas vaesust või valitsust. Kuigi tegelikult on lahendused käegakatsutavas kauguses, tuleb vaid vaeva näha ja oma käitumist kontrollida.
Meie näitus koosneb seitsmest suurest plakatist, mis on trükitud tugevale plastikule. Plakatid kirjeldavad uurimuse tulemusi ja toovad veelkord esile põhilised keskkonnaprobleemid — sedapuhku siis kooliõpilaste joonistustena ja kirja pandud mõtetena. Loodan, et pärast minu ärasõitu kasutavad koolid seda rändnäitusena.
Oma mõtted ja Nabdami maakonna keskkonnakaitse teemal kirjutan Mondo jaoks põhjalikumasse aruandesse. Lootuses, et järgmised vabatahtlike projektid saavad jätkata minu järelduste põhjal.
Vihm oli Accras vahepeal lõppenud, käisin ookeani ääres olevas kunstigaleriis. Nägin ilusaid teoseid romatiliste rannavaadete ja külamaastikega. Kui ilus on see maa, mõtlen ja vaatan galerii aknast välja ookeanilainetele. Seal on mitumesaja meetri laiune mustjas lehkav murdlaine ala ja sama lai plastikuga kaetud rand. Jällekord sõnad ja tegelikkus. Jälle midagi Mondo vabatahtlike jaoks.
TOOMAS KOKOVKIN
MTÜ Mondo vabatahtlik Ghanas
Avaldatud reedel, 1. aprillil veebilehel mondo.org.ee, kus saab lugeda paljude Mondo vabatahtlike päevikuid. Vabatahtlikuna kolm kuud Aafrikas veetnud Toomas Kokovkin ise on nüüdseks kodusel Hiiumaal tagasi.
