ALGUS EELMISES HIIU LEHES
Kas Hiiumaa rahvatantsijad on ka üleeestilistel pildil?
Helle-Mare Kõmmus: Me oleme pildil ja üleeestilistel tantsupidudel oleme reeglina väljas. Meeste tantsupeol oli nüüd väljas üks rühm, möödunud naiste tantsupeol mitu. Kui ma ajalugu vaatasin, siis mina arvan küll, et ei pealesõjaaegsed tantsupeod ega ka varasemad pole läbi saanud ilma hiidlasteta. Mina pakun, et peale sõda on kõikidel pidudel hiidlased väljas olnud. See, kus me vähem kaasa räägime, on liigilised konkursid. Helgi siiski on püüdnud oma rühmadega naiste konkurssidel osaleda.
Helgi Taelma: Enamasti ei saa tantsijad endale kahte väljasõitu saarelt lubada ja nad võtavad ühekaupa. Kui Taherpill käis märtsis Jõhvis õpetajate tantsufestivalil, siis teist sõitu nad sel aastal endale lubada ei saa. Rahaliselt on Hiiumaalt väljas käimine küllalt kulukas. Nii peavad meie rahvatantsurühmad alati valima, kuhu nad lähevad.
Helle-Mare Kõmmus: Kui me aeg-ajalt kuuleme, et omavalitsused kaaluvad variante, et kehtestada ka täiskasvanute ringidele ringitasud, siis ma olen alati palunud mõelda ka selle peale, et nendes peredes, kus ema-isa rahvatantsus käivad, on reeglina ka lapsed aktiivsed – nii et täiskasvanu maksab kaude juba niikuinii. Ja kui tuleb tõepoolest see tasu peale, siis esimene, mille ta ära jätab, on ta oma huvitegevus. Ilma selle üle mõtlemata ei tasuks seda teemat tõstatadagi, tuleks näha laiemat pilti. Kui tuleb valida, kas sõita sinna või sinna, siis esimene mõte peab olema see, kas me suudame ise kõik selle kulu ära katta ja alles siis hakkame mõtlema abirahade peale. Meil võiks hing seda tahta, et käia mitmel peol, aga finantsiliselt ei vea välja.
Kes tantsijat toetab?
Kristiina Vessar: Kultuurkapital on rahvarõivaste soetamiseks raha andnud ja mõnikord väikese osaga toetanud transpordikulusid.
Helle-Mare Kõmmus: Saarte pärimusliku kultuurikeskkonna programm toetab. Ka riigipoolne toetus laulu- ja tantsupeo protsessis osalevatele rühmadele on suureks abiks. Seda saab taotleda kui sul on vähemalt aastane tegevus selja taga ja sa oled sellesse protsessi lülitunud.
Ille Savioja: Meie memmede rühmad seda toetust ei saa, kuna nemad suurele tantsupeole minna ei saa. Need, kellel on MTÜ seljataga, saavad küsida ka vallalt toetust.
Helve Rakkaselg: Minu meelest Pühalepa vald toetab.
Tiiu Vannas: Mis puutub Pühalepa Lustiliste tegemistesse, siis ma ei tohi ühtegi santi sõna öelda valla aadressil, sest niipalju kui mina olen nende käest küsinud ürituste läbiviimiseks või väljasõitudeks, olen saanud transpordiraha alati.
Helgi Taelma: Ka Käina vald toetab. Meie saame üks-kaks korda hooaja jooksul Käina vallalt ka tasuta transporti kasutada, kui me ise ei pea maksma.
Helle-Mare Kõmmus: Omavalitsuse poolne tugi on juba ka see, kui ta ei küsi saali eest renti sellelt taidluskollektiivilt ja annab võimaluse seal tegutseda. Ja see pole mitte väheoluline asi. Aastaid tagasi tegime läbi analüüsi kui palju peaks iga tantsija oma taskust välja käima kui ta peaks ise maksma saali üüri ja juhendaja töötasu. See oli krooniajal ja täpseid summasid ma ei mäleta, aga meeles on, et naisrühm sai enam-vähem hakkama, sest proov oli üks kord nädalas, aga segarühma ühe kuu rahakulu oli päris märkimisväärne. Selles mõttes oleme me väga tänulikud, et saame saale kasutada tasuta. Toetus aga on omavalitsuseti erinev, meil Hiiu vallas näiteks on täiskasvanute huvitegevus täiesti vaba – tahad mine, ei taha, ära mine. Aga valla toetus võiks olla, sest isetegija, liikuja, laulja või pillimängija, on see kaude suur panus sinu elanikkonna teenindamisse. See on ju sinu rahvas ja rahvas on rõõmus kui saab tegeleda sellega, mis talle meeldib. See on ka sinu valija. Meeles tasuks pidada, et kaude tuleb see kõik vallale kasuks läbi selle rõõmsa ja terve inimese. Omavalitsused ei peaks seda panust alahindama – saavad ju nad läbi huvitegevuse endale tubli ja teotahtelise elaniku.
Tiiu Vannas: Eriti see, mis puudutab eakaid. Need inimesed, kes käivad veel väljas ja tahavad käia, ei lähe naljalt vallalt toetusi küsima. Nad ei ole nii palju haiged, nendel ei ole vaja tugiisikut, kes neid kodus abistamas käiks – nad saavad ise omaga hakkama.
Ille Savioja: Ja nad käivad alati valimas.
Rahvatantsuõpetajate
jutu kirjutas üles
HARDA ROOSNA
