Kõpu koolijuht viib õpilasi ilma vaatama

Kärdla ühisgümnaasiumi Kõpu õppe-­koha juhil Valeri Gramakovskil sai uues ametis täis esimene poolaasta. Selle ajaga on ta toonud kooli­ellu nii mõndagi uut.
Kui ajakirjanik ühel päeval enne jõulupühi Kõpu koolimajja jõudis, oli just lõppenud õpetajate koosolek ja algamas vestlusring õpilastega. Koolihoone katusekorrusel võtsid tosinkond õpilast ja Valeri Gramakovski istet kott-toolidel ja jutt läks lahti.
Infotund õpilastega
Õppeaasta algusest peale kogunevad igal teisipäeval õpilased koos õppekoha juhiga koolimaja teisele korrusele puhkeruumi, et arutada nii
õppetööd puudutavaid küsimusi kui ka üleüldse maailma asju. Sellest on kujunenud hea tava – õpilased on kaasatud kooliellu ja info liigub. “Oleme nagu üks pere, kus kõik on võrdselt olulised kaasa mõtlema ja rääkima tähtsatel teemadel,” selgitas
Gramakovski.
Ajakirjanikku juurde kuulama ei tahetud, sestap uurisin hiljem, millest niisugustes info­tundides räägitakse. Selgus, et seekord oli jutuks vana hea ja ära unustatud korra­pidamisgraafiku taaselustamine. Kuigi ühiselt kokku lepitud reeglites on kirjas, et kõik koristavad enda järel ja hoiavad puhtust, siis nüüd valitakse õpilaste seast igaks nädalaks nii-öelda korra­pidamise pealik. “See kasvatab teistega arvestamise oskust, vastutustunnet ja õpetab koostööd,” selgitas Gramakovski. Veel räägiti üle järgmise nädala sündmustetabel, aga ka sellest, et koos minnakse jõululaadale. “Hästi elulisi asju räägime ja hoiame õpilasi toimuvaga kursis,” kinnitas Gramakovski. Nii õpilaste kui koolitöötajate info­tunnis on alati ka küsimuste ja ettepanekute voor ning alati tuleb üks-kaks ettepanekut, mida koos kaalutakse ja tihti ka rakendatakse.
Päriselu vaatama
Prioriteet, mida Kärdla ühisgümnaasiumi Kõpu õppekoha juht algusest peale seadnud, ongi õpilaste silmaringi avardamine rikastades koolielu läbi uute võimaluste, et nad maailma rohkem näeksid ja paremini tajuksid. “Tahan, et nad saaksid siit koolist ägeda kogemuse – läbi selle ju üldine haritus, kasvatuslik pool ja tulevane sotsiaalne toimetulek tekibki,” ütleb Gramakovski.
Üks oluline asi on tundides õppekava läbivõtmine, teine, ja Gramakovski hinnangul ääretult vajalik oskus, on lihtsustatud õppekava järgi õppivate laste jaoks iseseisvaks eluks vajalikud oskused: raha planeerimine, elust arusaamine, olukordade tajumine jne.
Ühesõnaga on ta plaan õpilasi võimalikult palju majast välja viia ja kaks pikka sõitu on juba tehtudki. “Siin koolis on need head tavad tegelikult ammu olemas – palju matkatakse, liigutakse ringi looduses – see pool on olnud kõrgel tasemel pikka aega. Teine, mida on ka tehtud, aga ehk vähem, on õppereisid,” ütleb Gramakovski ja kinnitab, et see on üks suuri ja põhimõttelisi muutusi Kõpu kooli elus.
Militaarreis ajalukku, kultuurireis TV3e
Esimene suur reis viis kooli­pere septembris Lennu­sadamasse ja Energia avastus­keskusesse. “Hästi oluline on nende õppereiside puhul kommunikatsioon ja
ettevalmistusprotsess koostööpartneritega. Ei ole ju mõtet nii-öelda linnukese pärast läbi käia nimekaid asutusi.
Tulemus peab ka olema,” selgitab Gramakovski. “Alati oleme püüdnud selgeks teha, mida me vajame ja see on hästi toiminud: vastuvõtt on olnud ääretult professionaalne ning noored on saanud väga hästi aru kus ja miks nad käisid.”
Eriti meeldis õpilastele Energia avastuskeskus, sest igal pool sai eksponaatidele käe külge panna. Kõike võis katsuda ja proovida ning igal asjal oli mingi tulemus või tagajärg. Hitiks kujunes aga hoopis taktikalise laskmise keskuse külastus koos relvade täiskoolituse ja laskevõistlusega. “Oluline on, et noored mõistaks poiste jaoks nii paeluva maailma tõsidust ja ohte. Läbi isikliku kogemuse professionaalsete instruktorite käe all said nad kogeda midagi, mida pole võimalik ühestki õpikust õppida,“ kinnitas Gramakovski.
Novembrikuus võeti ette kultuurireis, mis viis õpilased koos õpetajatest saatjatega
Solarise keskusesse kinno, Tallinna teletorni ja TV3 saatesse. Annely Adermann võttis külalised vastu, näitas stuudioid ja õpilased said osa saate “Me armastame Eestimaad” salvestusest. Õpilased vaatasid salvestusprotsessi sealt, kus tavaliselt seisavad kaameramehed, kes saate üles võtavad. “Meile avanes võimalus, mida seal kunagi ei rakendata – meile tehti suur erand,” kinnitas Gramakovski. “Nägime ära kui suur töö on ühe telesaate ettevalmistus ja salvestus. See oli ülihea kogemus silmaringi avardamise mõttes.”
Selle reisi elamuseks aga oli agentuuri Full House Agency stuudio külastus ja kohtumine muusik Tanel Padariga. “Kohtumine Taneliga oligi laste meelest selle reisi kõige ägedam kogemus ja see mängis muu nähtu ülegi,” vahendas Gramakovski õpilaste muljeid. Muusik leidis vaba hetke: näitas stuudiot, kus toimuvad bändide salvestused ja proovid ning jagas autogramme.
Soojad suhted
Gramakovski peab oluliseks, et õpilasel oleks koolis hea olla. “Õpilaskodus on meie töö pakkuda lapsele kodu. Nädala sees me natuke nagu asendame vanemaid ning teeme seda hoole ja armastusega,” rääkis Gramakovski. Ühiskohtumised vanematega toimuvad paar korda aastas: 1. septembril ja jõulupeol – tänavu peeti seda 18. detsembril. Selleks pandi koostöös Hiiu valla sotsiaalosakonnaga käima buss, mis lapsevanemad kooli­peole tõi. Pärast meeleolukat näidendit ja jõuluvana külaskäiku peeti klassijuhatajatund ning seejärel istuti koos koolisööklas jõululaua taha.
Jõuluõhtul kuulsin, kuidas üks kogenud pedagoog ütles endisele kolleegile, et uus juht on koolielule mõjunud nagu värske tuul.
Koolijuht ise ütleb, et tema suhted kooli kollektiiviga on lausa soojad: “Meil on väga professionaalne tiim. Vaata­mata pikale staažile on personal valmis juurde õppima. Käime koos koolitustel. Enese­harimine on väga loomulik ja õpetajatel on huvi õppida. Olen väga õnnelik, et meil on selline motiveeritud meeskond, kes tahab veel paremaks saada,”
Ka kooli sisekliimaga on koolijuht rahul: õpetajad on korrektsed, õpilased arvestavad üksteisega, suhtlemine on viisakas. “Järelikul oleme head tööd teinud,” kinnitab Gramakovski.
Saavad eduelamuse
Kuigi hinnetest olulisemadki eesmärgid on ettevalmistus eluks, sotsiaalsed oskused, õpilase individuaalne areng, kajastub koolijuhi sõnul õpilaste tublidus ka hinnetes. “Õpilastel on head hinded ja nad saavad siit eduelamuse. hk ka tänu sellele, et nad näevad siin koolis rohkem ja meil on võimalus neile selliseid kogemusi pakkuda.”
Tavakoolis, kus haridusliku erivajadusega õpilased ei jõua ülejäänud õpilastega samas tempos õppida, vajavad nad eraldi lähenemist, mida õpetajad tavaklassis rakendada ei suuda.
Kärdla ühisgümnaasiumi Kõpu õppekohas on selleks tingimused loodud: siin on abiks eripedagoogid erihariduse andmiseks kohandatud keskkonnas. “On nii hea näha, kuidas meie noored teevad iga päev edusamme, kuidas nad arenevad, kui palju nad vastu võtavad ja tahavad võtta,” ütleb Gramakovski.
Koolijuhi arvates on lõputunnistusest olulisemgi, et pärast üheksanda klassi lõpetamist saaks noor võimalikult iseseisvalt ja hästi hakkama. “On juhuseid, kus erihariduslike vajadustega laps jäetakse tavaklassi ja tehakse sellega noorele hoopis karuteene,” ütleb Gramakovski. “Selle asemel võiks ta õppida siin koolis, arenedes vastavalt enda võimetele, saades koolist eduelamuse ja positiivseid kogemusi.”