Mina teadsin seda neemeotsa ikka Kootsaare ninana. Siiski täpsemini võttes asub Kootsaare poolsaare otsas Suursäär. Igatahes on see kant seal Hiiumaa looderanniku mõistes üsna erandlik. Harva küll sinna sattunud, ent seda meeldejäävamad need üksikud korrad on.
Läinud suvel juhtusime Kootsaarde pereväljasõidule. Viiendama augusti õhtul. Oli taasavastamist, aga veelgi enam võõristust. Kuidagi karm paistis välja see tohutu raadamine, mis ette võetud karjamaade laiendamise tähe all. Kõik oli kole lage, suured männivirnad teeveerde kuhjatud. Jah, vanasti siin ju küllap laiusidki puha karjamaad. Mida nüüd taastatakse. Lihtsalt, algul näib see vaade na kole. Küllap paraneb aja jooksul ja saab ilusaks lillerikkaks rohumaaks kui muiste. Lehmad teevad siin juba usinasti oma tööd, koogilätakaid selle tõestuseks mitmel pool vedelemas. Ja vahest jäetakse natukese männimetsa siiski alles kah?
Jahedavõitu oli siin meretuulte käes. Kuid suvi näitas end igal sammul. Suurte kadakate ümber niidumaal siristasid ritsikad, õitsesid roosatav kassiristik, kollendav hobumadar ja käokannus, jagus ümaralehise kelluka väikseid siniseid lehtrikesi ning vürtsikaid lillaõilmes nõmm-liivatee laigukesi. Tiba ka kukerpuud-kibuvitsa-magesõstart.
Meri sahistas siin ja seal, pilk rändas mägise Kõpu ranna vilkuvale majakale, teisal valendavale Tahkuna tuletorni piigile.
Kootsaare poolsaare otsa kirderand on üsna kõrge ja järsk, siia on paeklibu vahele end losutama sättinud ohtrad rändkivid-rahnud. Ning segamini nõgeseid ja merikapsaid. Küngas ulatub suisa vaat et neli meetrit üle merepinna.
Päris poolsaare otsas, enne Suursäärt, kiskus juba väga rannikutaimeliseks. Merikapsaile lisaks merihumurid ja liiv-vareskaerad. Ning va võõrvallutaja kurdlehine kibuvits on end siin väikse laigukesena sisse seadnud. Ta tuleks kõrvaldada, enne kui ranna laialdaselt enda alla matab…
Veeseis oli kõrge. Meenus 2003 karm talv, kui siit sai vabalt piki Suursäärt kaugele astuda, ümber päikses kiiskav lumi ja jää. Justkui Antarktikas – võrdlesin toona.
Nüüd oli sääre algus vee alla mattunud. Lained rullisid-roomasid kahelt poolt kiviriba üksteisele vastu.
Aga seal suure maa pool hakkasid juba esimesed pihlakobarad värvuma…
