ERAKOGU Kohustus kasse vaktsineerida, vajadusel ravida, toita ja tegelikult ka mitte oma territooriumilt välja lubada, on Eesti seadusandluses juba ammu kirjas, aga nende nõuete jõudmine kõikide loomaomanikeni võtab arvatavasti veel palju aega. Loomad ja eriti kassid pole ju inimkeskses ühiskonnas prioriteet ja sestap on nende hooletussejätmine justkui lubatud.
Ühtegi seadust ei saa kehtestada siis, kui inimesed selleks üleüldse valmis ei ole. Ja valmisolek sõltub eelkõige ikka neist, kes oma peaga mõelda suudavad ja sealjuures ka teisi aitavad. Nii sõltub ka kasside heaolu eelkõige kogukondlikust mõttest – sellest, kuipalju aega ja energiat inimesed iseendast kaugemale vaatamiseks võtavad.
Täpi sündis 14 aastat tagasi Kõpus. Ta on pigem väikest kasvu, valget ja musta värvi, üsna ümmargune, inimesi valiv ja väga iseseisev kass. Täpil pole häält. Lugu räägib niimoodi, et Täpi kukkus kunagi kooli keldris suurde purki, kus ta nii mitu päeva appi hüüdis, et häält enam ei jäänudki. Selge see, et pika aja peale on lugusid veelgi, üks on näiteks selline, et ümmargune Täpi jäi keldri õhutusavasse kinni ja peale seda prooviti tema toiduratsiooni vähendada, et niimoodi enam ei juhtuks. Täpi elab Kõpu kooli territooriumil, teda tunnevad nii endised Kõpu Internaatkooli, Hiiumaa Vabakooli kui ka Noortekodu lapsed. Täpi on steriliseeritud ja aegajalt saab ka parasiiditõrjet nagu iga korralik kass. Täpi elus ei olekski midagi väga iseäralikku, kui ta ei oleks kogukonnakass. Ja just seda ta ongi. Tema eest on hoolitsenud 14 aasta jooksul erinevad inimesed, kes on omavahel püüdnud kontakti hoida. Mõistet “kogukonnakass” seadusandlusest mõistagi ei leia.
Just tänu kogukonnale on Hiiumaal nii mõnigi “kassiprobleem” lahendatud või vähemalt lahendamist alustatud. Täpi vend Onku (nimi muudetud) näiteks palus ise Emmaste poe ees inimestelt abi ja tema päästeoperatsioon lõppes hea elujärjega ilusas kodus Kärdlas. Keegi ei tea täpselt, mis temaga vahepeal juhtus ja miks ta Kõpust Emmastesse sattus. Kassikolooniate kokkukorjamisest Hiiumaal võiks ilmselt mitu raamatut kirjutada.
Ka praegu on nii, et ühte Hiiumaa tallu on tekkinud kassikoloonia, millest teavad üsna mitmed Hiiumaa inimesed, eelkõige vist sellepärast, et talu on sõidutee ääres ja nii satuvad teele ka kassid. Kolooniaks saab nimetada kasside kampa, kus on üle kümne kassi, kes on steriliseerimata ja seega paljunevad piiramatult. Selge, et neile ei jätku toitu, vajalikku ravi ja asja käestlasknud pererahval pole jõudu neile uusi kodusid otsida. Hiiumaal on üks loomakaitseinspektor ja üks väike varjupaik, mis on Hiiumaa Loomakliiniku osa ja mis päris kindlasti ei jõua kõikide tekkivate probleemidega tegeleda ja ei peagi. Ka vallaametnikud on looga kursis, aga seni ei ole vist päris sekkumiseni jõutud – omanikukohustuste ettelugemine sellisel juhul ei aita. Aitama peaks kogukond, st igaüks, kes kehvasti elavatest ja paljunevatest loomadest teab – inimestega rääkida, abi pakkuda ja muuhulgas meelde tuletada, et novembrikuus saab Hiiumaal kasse valla toetusel tavalisest odavamalt steriliseerida.
KADRI TAPERSON
kkadribog.com
Novembris saab kassi steriliseerida või kastreerida soodsamalt
Hiiumaa vallavalitsus, loomaarst Ly Kokla ja Hiiumaa Loomakliinik korraldavad novembrikuus soodustingimustel kasside steriliseerimise ja kastreerimise.
Emase kassi steriliseerimine maksab omanikule
50 eurot ja isase kassi kastreerimine 30 eurot.
Hiiumaa vallavalitsus paneb loomaomanikele südamele, et me oma lemmikuid hoiame ning püüame ära hoida nende kontrollimatu paljunemise. Kuigi isane kass poegi ilmale ei too, tuleks ta ikkagi kastreerida, et vältida kodutute kasside kolooniate tekkimist.
Viimased kaks aastat on näidanud, et huvi kasside steriliseerimise ja kastreerimise vastu on suur. 2019. aastal opereeriti 87 kassi, mullu 82 kassi.
HIIUMAA VALD
