Keskväljaku ehitusel “löödi kopp maasse”

Koppasid Kärdla Keskväljakul askeldamas veel näha pole, aga ehitustöödega on juba algust tehtud – eile alustati vee­torustike paigaldamist.
Vallavalitsus pani Kesk­väljaku ehituse ajakava koos ehitajaga AS Merko Ehitus paika. Valla arengu­osakonna juhataja Monika Pihlak ütles, et ehitus­periood kestab selle aasta 7. oktoobrist kuni tuleva aasta 9. novembrini, ehitustööd aga peavad lõppema järgmise aasta oktoobriks. “Juba kahekümnendaks juuniks peab olema liiklus Rookopli tänaval avatud ja teekate tolmuvaba,” lisas ta.
Tööde ajakava võib muutuda ja Pihlak lubas, et sellest informeeritakse täiendavalt. “Ehk töö käigus võib tulla ette muudatusi,” selgitas Pihlak. Ta tõi näitena, et 8.-9. novembri rahvaralli tõttu nihkuvad alguse tööd osaliselt edasi. “Ehitaja nõusolekul sai see muudatus tehtud.”
Algselt oli EASi rahastus­otsuses Keskväljaku ümberehitustööde lõpptähtajaks planeeritud selle aasta lõpp. Nüüd on EAS tähtaega pikendanud järgmise aasta 30. juunini, vajadusel saab seda pikendada 2020. aasta lõpuni.
Kuusekoha võtavad käest
Kärdla osavalla vanem Lauri Preimann andis reedesel kohtumisel vallakodanikega vallamajas ülevaate Keskväljaku ehitustööde ajagraafikust. Tööd algavad veetorustiku paigaldamisega, midagi päris üles ei kaevata ja uus torustik puuritakse väljaku alt läbi. Veetorustike paigaldustööd kestavad 22. novembrini.
Hiiu tänav 1 ja Keskväljak 3 vahelisel lõigul kestavad kuni 14. veebruarini sadevee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldustööd.
Novembris algavad Hiiu Konsumi ette tuleva parkla ehituse ettevalmistustööd. “Jõuluks võtavad ehitajad ka kuuseala käest,” märkis osavallavanem.
Konsumi parkla pinnasetööd ja aluste ehitus kestab praeguse kava järgi järgmise aasta 6.–17. jaanuarini, Rookopli tänava aluse väljakaeve ja killustikaluse ehitus 3.–28. veebruarini, Kesk­väljaku tänavalõigul leiavad samad tööd aset 9.–15. veebruarini.
27. jaanuarist 30. aprillini käivad pergalo, purskkaevu ja rulapargi ehitus- ja betooni­tööd.
Elektritööd uuel Kesk­väljakul algavad 6. jaanuaril ja lõppevad aasta pärast, 31. oktoobril.
Katendite ehitustöödega, nagu äärekivide paigaldus, asfalteerimine ja sillutuskivide/-plaatide paigaldus, alustatakse 16. märtsil ja tööd saavad valmis 31. augustiks.
Haljastus ja istutustööde ning maastiku kujundamisega tegeletakse 4. maist 30. septembrini.
Preimann märkis, et liiklus ehitustööde ajal jääb Keskväljakul avatuks. Tööd jaotatakse nii, et vähemalt üks väljakupool on liiklemiseks vaba. Esimeses etapis käivad tööd vallamajapoolsel väljakupoolel ja sel ajal saab autoga väljakut läbida kahesuunaliselt Rookopli tänaval st restorani Mamma Mia poolsel osal. Bussiliikluseks jäävad kasutusse praegused peatused, millele lisatakse vajadusel ajutised bussi­peatused.
“Võib tulla ette, et teekatete panemisel on väljak tervenisti liikluseks suletud, sest need tööd on hea korraga ära teha, aga see kestab ehk kuni nädala,” selgitas ta.
Saarlaste tänavakive ei saa
Kärdla Keskväljakut hakkab ehitama AS Merko Ehitus ehk sama ettevõte, mis ehitas ka Kuressaare keskväljakut. Juba on kõlanud spekulatsioone, et Hiinast tellitud ja saarlastele mittesobinud tänavakivid paigaldatakse nüüd Kärdla Keskväljakule. Nimelt olid tänavakivid üks põhjus, miks Kuressaare linnaväljaku ehitus nii kaua venis. Osa Hiinast saabunud tänavakividest osutus ehitajate hinnangul liiga õhukesteks ja neid ei saanud linnatänavail kasutada. Nii tuli pool aastat oodata, kuni uued kivid tänavu märtsis kohale jõudsid.
Pihlaku sõnul on Kärdla keskväljaku projektis ette nähtud konkreetsete mõõtudega ja vajadusel mustrisse jooksvad kivid.
“Hanke menetluse käigus palusime ehitajalt kinnitust, et algselt projektis nõutud kivid, mis lubasime parema hinna saamiseks asendada, oleksid ikkagi sobivad,” ütles arenguosakonna juhataja.
Pihlaku andmetel on ehitaja pidanud läbirääkimisi mitme Eesti kivitootjaga, muuhulgas Ikodori ja Viru Kiviga ning lõplik valik tehakse edasise projekteerimise käigus.
“Samas kinnitas ehitaja, et kivid saavad olema selliste mõõtudega, et need sobivad projekteeritud mustrisse ja et nad on oma pakkumuse koostanud vastavalt riigi­hanke alusdokumentidele,” lisas Monika Pihlak.
Projektis tehti muudatusi
Tööde maksumuse alandamiseks tehti teise hanke tingimustesse mitmeid muudatusi. Näiteks asendati katendimaterjalid osaliselt Eestis toodetud või odavama kiviga, vähendati valgustust ja väikevorme, planeeritud neli soojustatud paviljoni asendatakse lettidega, muudatusi tehti ka haljastuses. Purjekaskulptuur monteeritakse lahti, uuele väljakule nähakse ette sellele uus koht ning see ladustatakse kuni uute võimaluste tekkimiseni. Ära jäävad ka kultuurimaja esised ojatrepid ja batuudid.
Kärdla Keskväljaku ümber­ehituse kogu­maksumuseks kujunes teisel hankel 2,4 miljonit eurot koos käibe­maksuga, sellest EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetus on 1,6 miljonit eurot, Hiiumaa tarbijate ühistu panus u 40 000 eurot ja valla oma­panus 800 000 eurot. Viimasest summast kulub projekteerimisele 107 000 eurot ja omanikujärelevalvele ca 22 000 eurot.