Riigikogule on meedia eriti ulatuslik tähelepanu garanteeritud vähemalt kaks korda aastas – siis, kui selgub, kes kuidas hüvitisi kasutas, ja kui jagatakse erakondade nn katuserahasid.
Hiiu Leht on nimme kajastanud riigikogu nn katuserahade jagamist toetuse saajate kaupa, jättes avalikustamata, milliselt erakonnalt just toetus tuli. Loomulikult pole erakondade poolt ilus toetusrahaga otse hääli osta, just sellepärast ei too me seda seost esile ehkki nii mõnigi toetusesaaja sooviks just seda rõhutada.
Katuserahade jagamise juures paneb imestama, kuidas erakonnad, kes võimul olles laia käeviipega samal põhimõttel raha jagasid, opositsioonis olles seda maapõhja manavad.
Teisalt tuleb nõustuda Kärdla kiriku kogudusevanema Tiit Harjakuga, et ühest küljest on kritiseerijatel omajagu õigus, aga samas ei ole välja pakutud ka alternatiivseid lahendusi, sealhulgas seda, kuidas lahendada Kärdla kirikuga sarnaste, kohaliku kogukonna jaoks oluliste objektide või tegevuste rahastust, kui need ühegi tavapärase toetusmeetme alla ei käi.
See, milliste, vahel üleinimlike jõupingutustega püütakse leida raha heade ideede teostamiseks, on igati lugupidamist väärt. Ja paraku on riigikogu katuseraha üks rahakott, kust toetust natuke lihtsamalt küsida saab.
Tiit Harjak ütles, et kiriku akende ja uste restaureerimine on juba lõppjärgus, nii et jõulupühadeks peaks need ette ja hoone enam-vähem soojapidavaks saama. “Kuna kiriku sisetöödes on tulemas väike paus, siis proovime lühtrite elektriühendused veel ära teha ja jõuluteenistused tulevad juba kirikus,” lubas Harjak.
Kärdla kiriku tänavuse aasta remonditööde kogumaht oli 450 000 eurot, järgmisel aastal on loota 300 000 eurot. See moodustab umbes poole veel vajaminevast summast ja pole ime, kui kogudusevanemal tuleb jälle minna mõne erakonna jutule. Katuseraha paluma.
4. detsember 2018
